Poliitikasoovitused

2020. aastal valminud ülevaates kogus Timothée Parrique kokku 232 erinevat poliitikasoovitust, tabeli nende kohta leiab tema teose lisast nr 5 (lk 844, appendix 5).

2019. aastal toimunud “Beyond Growth” konverentsil sõnastas antropoloog Jason Hickel (video) poliitikasoovitused, kuidas rikkad riigid saaks üle minna tasaarengule, vähendada drastiliselt oma materjalikasutust ja CO2-emissioone ning selle kõige juures tagada elanike heaolu.

Konkreetsed soovitused:

1) Loobuda vaid SKT põhjal poliitika kujundamisest, sest see ei arvesta ökoloogilisi ja sotsiaalseid kulusid. Alternatiiviks võiks olla näiteks Päris Arengu Indeks (Genuine Progress Index).

2) Vähendada drastiliselt raiskavat ressursikasutust rikastes riikides:

  • keelata toodete planeeritud iganemine ja pikendada toodete eluiga
  • seadustada toodete pikemad garantiid
  • kehtestada parandamisõigus
  • lõpetada toiduraiskamine
  • vähendada ühekordset pakendamist
  • liikuda omamiselt kasutamisele, näiteks liikuvuses
  • vabastada avalik ruum reklaamidest, et inimestel poleks kiusatust tarbida
  • vähendada drastiliselt destruktiivseid ja sotsiaalselt mitte vajalikke tööstusalasid

3) Lühendada töönädalat:

  • jaotada ümber praegune koormus, et säilitada tööhõive
  • tõsta tunnitasusid vastavalt “elava palga poliitikale” (living wage policy) VÕI täiendada palku universaalse kodanikupalgaga

4) Suurem võrdsus pideva kasvu mantra asemele: peame olemasolevat paremini jagama.

5) Võlgade tühistamine (debt jubilee): tühistada ebarealistlikud (mida pole võimalik tasuda) ja veidrad (mille pole alust) võlad, mis tänases mudelis vajavad intresside tõttu pidevat majanduskasvu.

6) Muuta aktsionäride väärtusreegleid, et esikohal ei oleks rahaline kasum.

Hickel toob välja, et sellised muutused on vägagi võimalikud:

  • kasvujärgse majanduse mudelid on olemas
  • majandusteadlased on üha enam konsesuslikul arvamusel, et see on õige suund
  • avalik arvamus näitab üha enam, et rahvas eelistab majanduskasvu asemel keskkonnahoidu