Mida siis tehti konverentsil “Elu kasvujärgses Eestis”?
ESIMENE PÄEV
Tasa ja targu oleme pärast väljateenitud pausi jõudmas konverentsi kokkuvõteteni – täna läks käima ka raporti kirjutamine, et ühise tarkuse najal sõnastatud soovitused ka meie ühiskonna poliitikakujundajateni jõuaksid.
Kokkutulek avanes Lepo Sumera hõrk-tõsiste klaverihelidega “Palast aastast 1985”, peale mida kehastus pianist Farištamo Eller koos Mayri Tiidoga päevajuhtide dünaamiliseks duoks. Circa 150-pealine seltskond tutvus üksteisega, ühiselt arutati hea elu tähenduste üle. Piret Räni sündmust dokumenteeriv võlupliiats märkis igatahes lisaks aja-, aeglus- ja liikuvusvabadusele suisa kaks korda, et hea elu sisaldab sauna.
Avasessioonil andis tasaarengu liikumise üks ülemaailmseid põhijõude professor Giorgos Kallis ülevaate globaalsetest kriisidest, põhjendades, miks majanduskasvu tagaajamine on nende leevendamiseks kehv suund. Järgnenud paneelis tõid Erkki Karo, Maia-Liisa Anton ja Margit Keller arutelu Eesti konteksti. Meenutati nõukogudeaja lõpu looduskaitselist maailmamuutmise energiat, sedastati lammutamist vajavaid kivimüüre ja leiti lootustandvaid seemneid, kasvatamaks tänapäeva sotsiaalmeediast uimase inimese eneseusku ja agentsust. Kõlama jäänud märksõnadeks koostöö, isikliku ja rohujuuretasandi muutus läbi heade mikro- ja makronäidete ning ühiste eesmärkide, julgus unistada ja jutustada tugevaid uusi tulevikulugusid.
Sääraselt vundamendilt jaguneti nelja paraleelsesse töötuppa.
Peasaalis jäädi arutama süsteemse ühiskondliku ebavõrdsuse ja selle senisest dünaamilisema käsitluse üle. Selmet keskenduda järeleaitamist vajavate inimgruppide haavade lappimisele, saaksime mudida seadusandluse vaatepunkti ja rakendada ligipääsetavuse printsiipe, mis loovad lõppeks parema elu ja turvavõrgustiku meile kõigile.
Kõrvaltoas, kus oli teemaks majanduskasvus kajastamata hooletöö, kõlas nii mõnigi mõtlemapanev statistiline väide ja teostamispotentsiaaliga üleskutse. SKP kõrvale HKP ehk hooletöö koguprodukt! Sotsiaalsed inkubaatorid vananejatele isoleerituse vältimiseks pensionieas! Ja naistele – kes veedavad meestest keskmiselt pea poolteist korda rohkem aega tugitöö tegemisele – 20 minutit igaöist lisaund, et rööprähklev aju saaks välja puhata!
Sealsamas otsiti gruppides vastust küsimusele, milline võiks olla optimaalne tehnoloogiline materjalikasutus maailmas, mis ei lähtu majanduskasvust. Leiti, et jõustada tuleks kogukonnatasandil kesktehnoloogilisi, nn glokaalseid, kohalikust (jääk)toorainest ning piirideülesest teadmusvahetusest lähtuvaid suundi. Kogukondlik ettevõtlus, parandustöökojad, 3D-printimine, nutikad isemajandavad võtted, et energia- ja ressursikulu vähendada ning kodu lähedal ümber töödelda – ainukeseks pudelikaelaks jääb siiski suurema käitumusliku muutuse keerulisus.
Üle õue järve ääres süvaökoloogia töötoas tegeletigi sellise suure muutuse jaoks vajalike tajunihete sõnastamisega. Mõned meeldejäävamad sedastused: ökosüsteemi ei saa näha, seda peab tundma ja tajuma; looduses on mustrid, augud ja kõdu märgiks suhetest ning surm alati ka elust; loodus on lihtne ja mitmekesine, inimese looming keeruline ja ühetaoline; kokku saab areneda ja kasvada vaid sundimata. Üldiselt tundus, et mida rohkem meie eludesse planeerida meditatiivseid väliolenguid, seda lootustandvam oleks ka tulevik.
Päeva kokku võtvalt ühiselt ideede ja inspiratsiooni jagamise sessioonilt jäi kõlama:
Haridussüsteemi tuleks igal tasandil tuua rohkem jätkusuutlikkuse, ökoloogia ja heaolu teemasid
Meil oleks vaja uut n-ö Soome telekat ja Ameerika unelmat – inspireerivat lugu sellest, kui hea elu võib tegelikult olla
Tasaareng nišist välja ja peavoolu! Eestis võiks olla senisest enam teadustöid tasaarengu teemadel ning igaüks saab panustada nende ideede levikusse ka näiteks kolmandas sektoris
Arvamuste paljusus üllatab, rikastab ja teeb tugevaks!
Õhtu kulges paljude jaoks edasi õues matkaradadel vabastavat regilaulu jorisedes või loodusega koosloomet harjutades, samas kui tuppa kogunenud aiandusentusiastid said vastastikku ventileerida ja linnaaianduse potentsiaali üle ajurünnata ning aeglased nobenäpud parandasid riidejuppe ja jutustasid paranduslugusid. Sisust pakatav päev saadeti öösse pubis ja saunalaval verivärske kliimaaktivismiteemalise filmi “The Cost of Growth” esilinastuse üle arutledes ja ühist seltskonda nautides.
Teise päeva kokkuvõte järgmises postituses!
Fotod: Saara Mildeberg, Lauri Põld
Tasaareng 