Suvele kohaselt ilmutame meediaülevaate reedel, mis on kolm päeva edasi nihkunud. Kõigepealt kohapärimusest Lona Pälli sulest ja Sirbi külgedelt. Lugu ilmus küll vahetult enne jaani, kuid väärib lugemist ja kajastamist oma ajatuse tõttu igal ajal.
“Kohalike konfliktide kasvu põhjustab esmajoones intensiivistuv majandus- ja arendustegevus niigi süveneva ressursside ülekasutuse ja elupaikade kadumise tingimustes. /…/ Teisalt tekitavad vastasseise üha rohkem ka reageerimispüüded akuutsele keskkonnakriisile. /…/ Keskkond peab aruteludes olema esindatud kui reaalne, mitte imaginaarne, kui ökosüsteem, mitte idee.”
SIRP Lona Päll Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
Arutada, ühise laua taha istuda, lahendusi otsida on väga oluline. Sealsamas ei tohi unustada, et suurärimeeste eesmärk on tihtipeale pelgalt võimalikult palju kasvõi looduskeskkonna ja ühiskonna hinnaga raha teha. Mida enam raha, seda enam saab sellest siis erakondi toetada ja nõnda poliitikat mõjutada. Vähemoluline ei ole ka mõistetega mängimine ja lausa valeinfo levitamine juhul kui see peaks kasulik olema.
Äripäevast võib lugeda, kuidas Eesti metsade liig- ja üleraiest kasu teeniv Kirjanen teenis 20 miljonit kasumit, ERR kajastab, kui palju Kirjanen on annetanud Parempoolsetele. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis on riigimetsade majandaja, võiks olla ühishüve hoidmise poolel, sest riigimets on Eesti rahva vara ja põhiseaduse järgi tuleb rahvuslikku rikkust sh metsa kasutada sääslikult. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus RMK juht ju lausa udutas Maalehe podcasti vahendusel justkui oleks lageraie kõige loodussõbralikum raieviis. Et see väide tähelepanuta ei jääks, jagame linki loole, mis selgitab lageraie tõelist loodushävituslikku olemust.
ÄRIPÄEV Martin Johannes Teder: Kirjaneni ja Andersoni metsaäri teenis 20 miljonit kasumit
ERR Suurärimehed Lõhmus ja Kirjanen annetasid Parempoolsetele 60 000 eurot
Lugude rääkimise puhul on kriitilise tähtsusega see, kuidas ja milliseid lugusid räägitakse. Oleme varemgi hundist rääkinud, täna jagame üht lugu, kus teadlane selgitab, miks on hundihirmu külvamine väga ohtlik. Hundid on arglikud loomad ja väldivad inimestega kontakti. Hundil on väga hea haistmismeel ja kui ta tunneb inimese lõhna, siis ta eemaldub kiiresti. Nägemismeel pole tal üldse nii hea, mistõttu võib jääda vahel mulje, et ta nö jõllitab. Piisab käte tõstmisest või karjumisest, et hunti hirmutada. Maal elades on väga oluline majade ümbrusesse toidujäätmeid mitte jätta, sulgeda jäätmekonteinerid, väravad, aiad ning kariloomad ning koerad sisse ajada.
Samas – koerte rünnakud inimestele on üsna tavalised – kindlasti tasub ses osas väga ettevaatlik olla.
“Hundirünnak võib aset leida vaid erijuhtudel, näiteks kui loom on varem olnud inimeste poolt toidetud ja taltsutatud. Koduloomade ja veiste ründamisest – näiteks 60 miljonist Euroopa Liidus registreeritud lambast tapetakse hundi poolt aastas vaid 0,065 %.
Huntide elupaigad on tugevalt killustatud teede, hoonete ja muude inimtegevusega muudetud maastikuelementide tõttu. Selle tulemusel võivad rändel olevad hundid – eriti noored isendid, kes otsivad uusi alasid – ilmuda paikadesse, kus neid ei osata oodata, kuid see ei tähenda, et loom on ülbe.
Hunt ei ole hea ega halb – ta on lihtsalt ökosüsteemi osa, kus ta täidab olulist ja looduslikku rolli ning igaüks meist saab valeuudistele vastu seista, näiteks neid mitte jagades või nõudes parandusi eksitava meediakajastuse autoritelt.”
POSTIMEES Teadlased: hundihirmu külvamine on väga ohtlik
Lõpetuseks lugu Eesti Naisest – “Nn hallid lahutused ehk vanuses 50+ toimuvaid lahkuminekuid on viimastel aastatel aina rohkem. Miks nii paljud inimesed otsustavad elu teises pooles abielu lõpetada? Põhjused ulatuvad naiste suuremast iseseisvusest ja inimeste pikemast eluajast kuni muutunud ootusteni õnnest.” Kui on vähegi võimalust, tasub enda eest hoolitseda, et vältida elustiili haigusi. Lihtsaim viis enda tervist hoida on käia õues ja liikuda ning endale piisavalt und võimaldada. Toiduga on juba keerulisem, sest toiduainetööstus on niisamuti äri ja kahjuks on ökoloogiline toit kallim, kuid juur- ja puuviljade osakaalu toidulaual suurendada võiks ehk olla meie kõigi võimuses.
Samas on vaja süsteemset muutust, et toidusüsteem muuta kestlikumaks ja nii planeedile kui inimestele tervislikuks. Niisamuti on vaja ebavõrdsust ühiskonnas vähendada. Jne. Jne. Seniks aga – palju rõõmu suvest! Kindlasti tasub Konverents „Elu kasvujärgses Eestis“ kuupäevad omale kalendrisse panna! Ja miks mitte piletki ära osta!
Tasaareng 