Juunikuu viimasel laupäeval ehk eile ilmus Trinokkel. Lugeda soovitame sealt kõike, aega on selleks lausa kaks kuud, sest järgmine number ilmub alles augustikuu lõpus.
Ökohüdroloogia professori Jaanus Terasmaa ütleb oma intervjuus, et majandus ei pea mitte kasvama, vaid arenema, et see ongi tasaareng. Terasmaa selgitab, et kõike ei saa omavahel võrrelda, näiteks vett ja põlevkivi. “Vesi ei ole pelgalt ressurss, mida tabeliridade vahel võrrelda, see on elusüsteemide alus.” Julgeoleku koha pealt ütleb teadlane, et need riigid, mis oskavad tulevikuks paremini valmistuda, valmistuvad juba ammu ka veesõjaks.
Vee teema tuli väga tugevalt sisse andmeteadlase Hans Pareli loos “Kui palju sa maksad AI eest?” Pole liiga laialt räägitud fakt kui palju AI arendamine vett vajab. “Üleilmselt hinnatakse, et aastaks 2027 võib AI-mudelite treeningu veekulu ulatuda 4,2-6,6 miljardi liitrini – see vastab umbes nelja kuni kuue Taani riigi aastasele veetarbimisele.” Kogu lugu on oluline lugemine, välja tooks veel mõtte eesmärgistamise olulisusest: “Niikaua kui tehisintellekti arendatakse ettevõtete poolt vaid kasvu ja kasumi, mitte inimväärikuse ja ökoloogilise tassakaalu nimel, jäävad ka need eesmärgid puutumatuks.”
Mulla ja aianduse teema on mitmes loos. EMÜ emeriitprofessor Anne Luik kirjutab mullast edasi (I osa oli eelmises Trinokli numbris) “Elurikkus on kestliku toidutootmise eeldus! II Sellest loost võiks kindlasti kaasa võtta küsimuse umbrohu rolli kohta põllukooslustes: kas see vajaks ümberhindamist? “Nii ongi umbrohtudel teatav positiivne roll nii põllu- kui aiakooslustes, nii elurikkuse soodustajaina kui ka mullaparandajatena.” Luik rõhutab, et on aeg saada looduse teadlikuks osapooleks ning hoida ja arendada elurikkust kui kestliku toidutootmise alust.” Kirjastaja ja ajakirja Kodu & Aed endine peatoimetaja Piret Veigel mõtiskleb sellest kuidas aed aitab tasakaalu hoida ebakindlas maailmas. “Aed pakub tingimusteta armastust, mis ei sõltu sellest, kui palju on sul raha, kui kõrge on su positsioon, kes sind sotsiaalmeedias jälgib või kes su raamatuid põletab või loeb.” Tallinna linna õppeaedade projektijuhi Jaanika Altraja ja kogukonnaaedade projektijuhi Maria Derlõš räägivad linnaaianduse võimalustest ja arengusuundadest ning oma unistuste linnast. Nende sõnum näitab linnaaianduse kiire aren seda, et inimesed vajavad seda ning kutsuvad üles liituma “söödava Tallinna” liikumisega ning viima seda liikumist ka mujale, sest kogukonnaaedasid ja õppeaedasid on üle kogu Eesti.
Trinoklis on kaks raamatu arvustust, mõlemad põnevad lugemised. Katrin Alekand luges intrigeerivat raamatut Nicolette Hahn Nimani raamatut “Veiste kaitseks” ning Ave Oit indiaaninaise Robin Wall Kimmereri “Lõhnheina põimi”. Mõlemad raamatud on aastal 2024 tõlkinud ja välja andnud Postimehe kirjastus. Selles Trinoklis alustab rubriik Noorte hääl. Noored mõtlejad abiturientidest magistrantideni on palutud oma kuni 8000 tähemärgini esseed saatma aadressile mihkel.kunnus@gmail.com. Rubriiki alustab filosoofiatudeng Ralf-Romet Reiman “Loodus meie jaoks või meie looduse jaoks? Kõrvale on toodud Arne Naessi teos “Elufilosoofia” ja sellest kaheksa süvaökoloogia punkti. Niisamuti on siin ka süvaökoloogia teesid Tartu platvormilt.
Lõpetuseks veel üks uus kategooria: Looduskaitse Remondinurk. Professor Lauri Laanisto räägib tumedast elurikkusest ja sellest, kuidas inimtegevus mõjutab looduslikku elurikkust isegi sadade kilomeetrite kauguselt. Vääriselupaikade ekspert Renno Nellis ja looduskaitsja Farištamo Eller selgitavad, mis on meie metsades leiduvate vääriselupaikade kaitsmisel valesti ja mida sellega ette võtta, et kõige elurikkam osa metsadest saaks siiski eesmärgipäraselt kaitstud. Nagu ikka, saame lugeda ka Toomas Trapido süvaaja loomise-lugu, mis seekord keskendub bakterite seiklustele ürgookeanis.
Trinokli toimetajad Mihkel Kunnus ja Jaak-Kristian Sutt tsiteerivad bioloog Kalevi Kulli, kes on öelnud, et majandus ja riigid, mis ikka kasvada püüavad, pole veel täiskasvanud. “Praegune kasvumajandus meenutab hulljulge noormehe seiklust tundmatusse – kaasates kõik inimesed ja terve biosfääri.” Soovime kõigile, kes veel usuvad, et piiratud ressurssidega planeedil on võimalik lõputu majanduskasv kiiret täiskasvanuks saamist! Sest oleme siin kõik ühiselt ja ühiselt tuleb meil selle hullusega hakkama saada, mida oligarhia ja olematu ökoloogilise kirjaoskusega inimesed kogu ühiskonnale teevad.
Tasaareng 