TEOkojakas Maris Pedaja mõtiskles Sirbi külgedel sellest, kuidas konkurentsivõime edendamisest on saanud Euroopa Liidu püha graal, mis on tunginud igasse sfääri.
“…avalikust rahakotist ei jagu kõigile soovijatele, mistõttu lähevad kopsakamad tengelpungad nendele, kes on viimastel aastatel teinud kõvemat häält. Võib aimata, et niisugust häält ei tee metsad, märgalad ega lendoravad. /…/
Euroopa Komisjoni presidendi tellitud raport „The future of European competitiveness“, mille on koostanud endine Itaalia peaminister Mario Draghi, kujunes ELi ametnike hulgas üheks läinud aasta mõjukaimaks kirjatükiks. Alustuseks tees, et Euroopa Liidu aeglustunud kasv tuleb kiiremas korras ümber pöörata. Liidu arengupotentsiaalile on Draghi arvates PINNUKS silmas keskkonnaalased nõuded ja regulatsioonid. /…/
Siin peitub konkurentsivõime hoogustamise laine varjukülg: selle nimel tehtud otsused seavad ohtu senistel demokraatlikel alustel kokku lepitud eesmärgid ja ähvardavad nõrgestada liikmesriikide pikaajalist säilenõtkust. Viimase saavutamiseks vajame justnimelt sekkumisi, mis aitaksid meil vastupidiselt kiiremale kasvule püsida planeedi taluvuspiirides ning seega suurendada kodanike turvalisust ja kestlikku arengut.
Kõige eelneva taustal toimub järkjärguline keskkonnaühenduste tasalülitamine kogu Euroopas /…/ Mida keerulisemaks muutuvad kodanikuühiskonna võimalused keskkonda puudutavate otsuste järelevalveks ja seireks, seda vähem jõuavad keskkonnamured avalikkuse tähelepanu alla. Ja seda lahjemaks jääb keskkonnaalaste sõnumite kontsentratsioon ühises inforuumis – niiviisi saab konkurentsivõime egiidi all teha pöördumatut kahju Euroopa ökosüsteemidele ja liikidele. /…/
Mida suurem rõhk on keskkonnahoiul, seda rohkem jääb noortele paiku, kuhu jäädakse ja kuhu tagasi pöördutakse. Kodanikul jääb uuelt rahastusperioodilt üle vaid loota, et konkurentsivõime edendamise õhina kõrval säilib kindel pühendumus täita kodanikele lubatud keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke. Vajame pikaajalist vaadet säilenõtkusele, mis kindlustaks toimetuleku ja julgeoleku ka tulevikus.”
Tasaareng 