Suvine aeg – meediaülevaadegi tuleb siis kui juhtub, näib. Seekordne siis teie ees.
Aro Velmet küsib Ekspressis: “Millal oli sul viimati mõnda suurt tehnoloogiaplatvormi kasutades päriselt hea olla? Millal jõudsid mõnda otsingumootorit kasutades kiiresti vastuseni, mis ei olnud sisuturundus, banaalne tehisarukokkuvõte, otsimootori jaoks optimeeritud sõnamulin või niisama räuskamine? /…/
“…miks leiutada uusi termineid, kui tehnohiidude kirjeldamiseks sobib ka vana hea „monopolism“ või siis Zuboffi „jälgimiskapitalism“? /…/ Lootus, et riik kutsub digimõisnikud korrale, võib osutuda petlikuks, sest varsti võime olla olukorras, kus, nagu öeldi 17. sajandi Prantsusmaal: riik, see ongi ju nemad.”
Eesti Ekspress Aro Velmet. “Tasuta” internet maksab sulle elu. Uus pärisorjuse ajastu on kohal ja väljapääsu ei paista
Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp ja Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald avaldavad üllatust selle üle, kuidas ühiskond on looduse taastamise vastase kampaania konksu alla neelanud, sest läbi aja on eestlaste usaldus teadlaste ja looduskaitsjate vastu olnud ju väga kõrge. “Teaduspõhine lähenemine märgalade taastamisele on ettevaatlik, hoolega läbimõeldud ja faktidele toetuv. Me oleme alati olnud, ja jääme ka edaspidi, targaks teadus- ja loodusrahvaks.,” selgitavad nad. Soovitame lugu kindlasti lugeda, et ise mitte olla see konksu allaneelanu.
ERR: Tuul Sepp ja Raul Rosenvald: elupaikade taastamisel toetume teadusele
Tallinna Halduskohtus toimus ümarlaud, mille kutsusid kokku kohtunik Pihel Sarv ja Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp. Arutluse all oli suurkiskjate – hundi, karu ja ilvese – kaitse ja ohjamine. Kokkusaamise eesmärk oli vastastikku tutvustada, millised teemad on teadlaste ja millised kohtunike laual. Räägiti ka ühiskondlikest hoiakutest: kõige enam kardetakse suurkiskjaid piirkondades, kus neid loomi tegelikult peaaegu ei kohta. Korduvalt kõlas mõte, et tuttavaks saanud nähtused – olgu selleks loomad või autod – tekitavad vähem hirmu. Arutelu lõpus küsiti retooriliselt: „Meie lapsed mängivad autodega ja kuulavad muinasjutte suurest kurjast hundist. Kumb tegelikult lapsi enam ohustab: hunt või auto?”
Tartu Ülikooli lehel: Kohtunikud ja teadlased arutasid suurkiskjate kaitset ja ohjamist
Eesti Ekspress kirjutas mõni päev tagasi poliitikute survestamisest, et saada omale sobivamat seaduse muudatust. Selliseid uurimusi on väga vaja, sest oligarhia pole mitte kellelegi peale oligarhide endi mitte mingi nurga alt kasulik.
Sel teemal tegi juhtkirja Eesti Päevaleht: “Eesti Ekspressi lood on kirjeldanud, kuidas varises kokku Kaja Kallase viimase valitsuse plaan konkurentsiametile jõudu juurde anda. Nüüd kavatsetakse see allaandmine vormistada seaduseks, mis ameti hinnangul suure tõenäosusega direktiivi nõuetele ei vasta.” Edasi küsib juhtkiri: Kuidas oleme jõudnud sellesse punkti? ja vastab: “Siia on toonud meid süsteemne ja eetikapiire kompav lobikampaania.”
Eesti Päevaleht JUHTKIRI | Margus Linnamäe mõjuvõim teeb Eestist banaanivabariigi
Äripäevas kõneleb teadlane ning haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro sellest, et majanduses on vaja teha jõulisi muutusi: vähendada tööpäevade arvu, panna poed varem kinni ja loobuda majanduskasvu püüdlustest. Arro rääkis saates “Kestlikul kursil”(endine “Rohepöörde praktikud”), et kui inimväärne elu on saavutatud, ei tõsta majanduskasv sugugi inimeste heaolu. Vastupidi, ulatuslikud uuringud näitavad, et püüdlused materialismi, võimu ja teatud välimuse poole halvendavad vaimset tervist, ütles ta.
Äripäev Grete Arro: meil on vaja loobuda majanduskasvu püüdlustest
Tasaareng 