Juba kolmandat korda ilmus üks olulisemaid nüüdisaja ajakirjanduslikke üllitisi. Trinokkel – ajalehe vaheline ajaleht, mis keskendub tõe otsinguile tänapäeva keeruka kuid süsteemselt siiski seotud maailma valupunktides.
Seekordses mullale keskenduvas numbris on pikk intervjuu kodumaise permakultuuri eestvedaja Marian Nummertiga. Kuigi muret kuuleme tema jutus palju, paistab sealt ka lootuskiir. On väga palju, mida me muuta ei saa – mullad on saastunud ning väetiste-pestitsiidide kasutamisele ei paista intensiivpõllumajanduses lõppu. Teisalt aga saame kõik midagi ära teha – luua väikeseid loodusega harmoniseeruvaid kooslusi, kasvõi ühele peenralegi. Marian sõnab, et seni, kuni loodus on olemas ja toimimas, on meil käepärast maailma parim varasalv ja õpetaja. Tuleb vaid tähelepanelikult kuulata ja vaadata.
Donella Meadowsi klassikaks saanud teos pakub Jaak Ranna arvates selge teejuhise, kuidas mõista keerukaid nähtusi mitte lahus, vaid seotuna. Taas kord selgub, et probleemide tuum ei peitu nende üksikosades, vaid hoopis süsteemide omavahelises dünaamikas. Maailm vajab lahtiharutamist, miks just tervikpildi puudumine võib olla meie suurim pimenurk.
Loogilise jätkuna permakultuuri temaatikale räägib Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik mulla tervisest ja kardetavast tulevikust. Mürgitamine ja väetamine on väga lühiajalised lahendused, mis hävitavad mulla elurikkust – sedasama tugiposti, millel meie taimede saagikus tegelikult püsib. Artiklist leiab palju mõtlemapanevaid numbreid ning elementaarseid fakte, mida igaüks võiks toidutootmise kohta teada.
Elame ajal, mil meie süsteemid on lakkamas toimimast ning see, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. Sellel teelahkmel olemine võib hirmutada, kuid seda võib vaadata ka kui võimalust, et leida uus ja parem tee. Kaks tugisammast, mida peame sel teekonnal pidevalt silmas pidama on haridus ning majandus. Arutelu algab siin ning lõpeb juulis Kuressaares, transformatiivse hariduse ning taastava majanduse kursusel. Kaege perra!
Raivo Mänd, keda muidu tunneme zooloogina, kirjutas Trinoklile ulme-lühijutu, mille pealkiri on inspireeritud tuntud kirjandusklassikast. Lugedes tekkis miskine vastik tunne, mis pole siiamaani ära läinud, sest kujutlus planeeti üles kaevavatest robotitest ei tundugi enam niiväga ulmeline. Millel põhineb eeldus, et loodav “intelligents” bioloogilisest elust, millega tal endal suurt pistmist pole, üldse hoolib?
Kogide uurija ja Tasakaalu raamatu autor Lucas Buchholz jätkab eelmises Trinoklis alustatud artiklit, rääkides inimkonnast kui Maa teadvuse vastaspoolest ja elujõu hoidjast. Tema sõnul ei vaja maailm mitte uusi lahendusi, vaid uut suhet – tunnetust, et Maa on elus ja ootab inimeselt hoolimist, mitte valitsemist. Valik tehisintellekti ja põlisintellekti vahel ei ole vaid tehnoloogiline, vaid sügavalt vaimne hetk teelahkmel.
Avo-Rein Tereping jätkab Eesti ja Euroopa rahvastikukriisi käsitlemist, rõhutades, et kriisiga tegelemine eeldab ametlikku tunnistamist, süsteemset juhtimist ja ühiskondlike hoiakute muutmist, mitte ainult toetuste kosmeetilist kohendamist. Sündimuse vähenemine ei ole paratamatu, vaid seotud väärtusvalikute, perepoliitika puudulikkuse ning sotsiaalse ebavõrdsusega, mistõttu tuleks laste kasvatamine tema arvates asetada ühiskonnas esikohale nii majanduslikult kui kultuuriliselt.
Ettevõtja Jaanis Prii kirjutab Šveitsi 2000-vati ühiskonna näitel, kuidas energiasääst ei tähenda loobumist, vaid arukatel valikutel ja koostööl põhineva elulaadi eelistamist. Tema sõnul vajab muutus eelkõige hoiakute ümberkujundamist, mitte tehnoloogilist pingutust, ning eeskuju võiksid anda just kogukonnad, kes väärtustavad jagamist, lihtsust ja sisulist elukvaliteeti.
Kuidas loodi maailm? Kas keegi seda üldse täpselt teab? Võib-olla on targem kokku koguda kõik teaduse-ja mütoloogiakillukesed, mis kunagi loodud, sest igaüks neist peidab osakese suurest tõest, mida me ei tea? Toomas Trapido kutsub kaasa mõtisklema.
***Trinokli esikaanel ja selle postituse päisepildil on nisupõld.
***Nisu on riisi ja maisi kõrval üks kõige enam kasvatatud ja tarbitud toiduvili maailmas. Samas on sellised silmale ilusad põllumaastikud ühed kõige hullemad muldade saastajad ja mulla elurikkuse hävitajad, nii keemiliselt (pestitsiidid, sünteetilised väetised) kui mehaaniliselt (intensiivne ja sage kündmine). Praegu levinud tööstuslik tervailjakasvatus on ökoloogiline kiirlaen väga mitmel tasandil.
Tasaareng 