Kelle huvides on Eesti lagedaks raiuda?

Teokojakas Farištamo Eller kirjutas Postimehes valitsuse otsusest defineerida 70% metsamaast majandusmetsadena. “Juba ammu liiguvad osas ringkondades jutud, et Eestis valitsetakse metsandust kuskilt tagatubadest, mistõttu polevatki Eestis kestlik metsandus võimalik. Kas see tõesti on nii või on aeg poliitikutel näidata, et neil kuulujuttudel pole tõepõhja all ja tegelikult on võimalik teha metsanduses kogu Eesti rahvale kasulikke ja tarku otsuseid. Metsast endast rääkimata.”

“Järeleandmised teatud puidutööstuse suurele kasuminõudlusele tulevad kogu ülejäänud ühiskonna arvelt. Kuigi on arusaadav, miks valitsus just neid eelistab, ei ole õiglane nii suurt ohvrit tuua. Teaduslikult on tõestatud, et vajalik oleks hoopis liikuda maakasutuse põhimõtte 30/30/30 poole. Metsade puhul tähendaks see seda, et kolmandik oleks sisulise kaitse all, kolmandik oleksid rohevõrgustikud ja kaitsemetsad ehk pehme majandamisega, sisuliselt püsimetsana majandatavad metsad ning kolmandik oleks siis tulundusmetsad, majandusmetsad, intensiivse majandamisega metsaalad. Oluline on meeles pidada, et nagu põldu ei tohi rüüstates narrida, niisamuti tuleb ka metsi hoidvalt ja vastutustundega majandada. Looduslike ressursside, sh taastuvate ressursside kasutamine ei tohiks tähendada planeedi piiridesse mittemahtuvat majandust ning laastatud ja vigastatud maad.”

Täna saatsid keskkonnaühendused pöördumise selgitades kuidas valitsuse koalitsioonileppes olev plaan seab löögi alla meie looduskaitsealad ja hoitasid, et kavandatav muudatus võib tähendada nende olulist vähendamist.

Lingid kommentaarides.

Täna on rahvatarkuse kohaselt Maaema sünnipäev. See on pidupäev, loodus on püha ja puutumatu nagu hiies. Hoidmist meile kõigile!