Selle nädala meedia ülevaadet alustame sooviga, et me muudaks süsteemi selliselt, et me ühiskonnana töötaksime vähem. Seda väga mitmel põhjusel.
Töötamist on vaja piirata. Sellest kirjutas eelmisel aastal Feministeeriumile Halliki Kreinin ja see leidis 1. mai puhul laialdast taasjagamist: “Laiem probleem seisneb selles, et meie praegune majandussüsteem põhineb majanduskasvul ja tootmise suurendamisel, et tööhõive taset kõrgel hoida. Kui soovime vähendada üldist nõudlust ning ületarbimist, siis tuleb keskenduda kogutoodangu vähendamisele, sest tarbimine järgneb alati tootmisele. Tarbimise vähendamine ilma tootmise vähendamiseta ei ole võimalik, sest kui kaubad juba valmistatud on, siis leiavad ettevõtted ka viisi, kuidas need turule tuua ning maha müüa. Ülemaailmne ületootmine tekitab ülemaailmse ületarbimise. Just seepärast tuleb looduskeskkonna kokkuvarisemise vältimiseks piirata tootmist, mis omakorda tähendab ka töö piiramist.”
Feministeerium: HALLIKI KREININ ⟩ Jätkusuutlik töö on vabadus kommunistlikust tööideoloogiast
ERR aga jagas läbinisti murettekitavat statistikat, et Eestis kasvas hüppeliselt läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv. Kui 2023. aastal maksti läbipõlemise tõttu välja töövõimetushüvitisi 365 691 euro ulatuses, siis 2024. aastal juba 844 870 euro eest. Suurim riskigrupp on 30–39-aastased töötajad.
ERR: Eestis kasvas hüppeliselt läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv
Lõputult kasvamine ei ole võimalik, sest piirid on nii planeedi ressurssidel kui inimestel endil. Ärileht kirjutas värskest analüüsist, mis näitab, et vahendeid riigiteede säilitamiseks tuleks kahekordistada. Teetööde ja rahastuse statistika on aga kohutav. Selles on taristuehitajatega ühel nõul ka transpordiamet. See on suurepärane näide sellest, kuidas päriselt ka ei saa lõputult kasvada, sest lihtsalt ei jätku ressursse selleks, et suure kasvu tuhinas tehtut ülalgi pidada. Sellest ka paljude küsimus, et miks ehitada RB viadukte kui teedegi jaoks ei jätku?
ÄRILEHT: Kohutav seis teeremondis ja ehituses: raha ei jätku enam peaaegu mitte millekski
Lõpetame kahe looga, mis adresseerivad seadusetusele ja teistega absoluutselt mittearvestamisele õhutamist.
Esimene lugu puudutab Nursipalu hüvitusalasid. Kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamisega seal hääbuma määratud metsiste nelja mängupaiga kompenseerimiseks on riigil kavas kaitse alla võtta üheksa uut ala Rõuge, Võru ja Räpina valla riigimetsas kogupindalaga 7206 hektarit. Metsiste elupaikade kompensatsioonikava ei ole mitte kuidagi suunatud metsatööstuse vastu, vaid see on Euroopa Liidu loodusdirektiivist tulenev kohustus. Metsise elupaikade hävimist ühel alal tuleb kompenseerida samaväärsete või paremate elupaikade kaitse alla võtmisega mujal, et tagada liigi soodne seisund pikas perspektiivis. See on Natura direktiivi nõue, mistõttu ei saa seda õiguslikult ignoreerida.
Teises loos selgitavad eksperdid, kuidas Eesti Erametsaliit on teinud bürokraatia vähendamise ettepanekute kattevarjus soovitused, millest loeb välja, et seal puudub täielikult vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents. Ettepanekud väljendavad seda, et nad metsas säästvat metsakasvatust ja metsamajandamist ei hinda, vaid soovivad vaikimisi raiumise lihtsustamise ja kiirendamise võimalusi laiendada.
Tasaareng 