Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo selgitab, et “julgeoleku tugevdamine ei tähenda mitte ainult kaitsevõimet või luuretegevust, vaid ka ühiskondlikku sidusust ja kodanike usaldust riigi vastu, mida ei saa käsitleda luksuse või eraldi teemana, vaid osana meie riigi toimimise vastupidavusest. Koalitsiooniläbirääkimised kujundavad valitsuse väärtusruumi ja valitsemisstiili. Just seetõttu on praegu õige hetk küsida: milline on meie demokraatia tegelik tervis?”
ERR: Marcus Ehasoo ⟩ avatud valitsemine peab olema norm
Politoloog Vello Pettai küsib kui palju väärtustame tegelikult avatud ühiskonna põhimõtteid ja kaugele oleme valmis minema, et hoida seda, mis ehitati üles 90ndatel viimaste aastate arengute valguses maailmas alates USAst kuni Serbiani. “Kui varem räägiti globaliseerumisest ja demokraatia levikust kui paratamatust protsessist, siis täna näeme selgelt autokraatlikke tendentse Euroopas ja kaugemal. See peaks meid ärgitama aktiivselt kaitsma saavutatut, aga ka arendama uusi lahendusi, mis aitavad hoida Eesti kodanikuühiskonna terve ja tugeva.”
POSTIMEES Vello Pettai ⟩ Kodanikualgatus pole oht, vaid demokraatia tuiksoon
Kes veidigi mööda Eestit ringi käib, näeb järjest enam lagedaks rüüstatud (järjest raskem on nimetada seda tegevust pelgalt raieks) alasid. Sel nädalal ilmus lugu Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi projektijuhilt Laura Uibopuult, kes kirjutab sellest, kuidas Eesti on oma järjest süveneva võsametsandusega teel võrariigi poole. “Kõik kavandatavad tehased kokku tarbiksid seega suurusjärgus 4,5 miljonit m3 puitu aastas ehk üle kolmandiku Eesti praegusest raiemahust, mis on püsinud vahemikus 10-12 miljonit m3. On selge, et sellises mastaabis jääk- ja võsapuitu tarbivate arenduste turule toomine panustab pigem siinse pikaealisi tooteid pakkuva puidutööstuse hääbumisse kui arenemisse. Palgimetsa kasvatamise huvi saab olema väga väike, kui kiirekasvulise võsa järele karjuvad taolised suured näljased suud. Mööbli ja palkmajade asemel ühekordse kasutusega pappkarbid ja kiirelt põlev kütus – nii olemegi saamas metsariigist võsariigiks. “
EESTI PÄEVALEHT Laura Uibopuu ⟩ oleme saamas metsariigist võsariigiks
Siia juurde lugu sellest, kuidas riik vahetas ära maid puidutööstusele selliselt, et osa maadest on vääriselupaigad. Vääriselupaikade kaitse on riigimaadel kohustuslik, aga eramaadel kahjuks vabatahtlik. See, kas vahetusega kaasnes ka nõue vääriselupaiku kaitsta, on hetkel teadmata.
POSTIMEES Ülle Harju ⟩ Metsafirma sai riigilt maadevahetusega varjatud boonuseid
Äsja oli Maapäev. Sel puhul Trinokli peatoimetaja Mihkel Kunnuse mõttekäik selle kohta, et on vaja teha eristusi, sest kellelgi läheb kindlasti halvasti, aga kellelgi ka hästi. “Kas maailma lindudel läheb hästi, kui enamiku liikide populatsioonid on kõvasti vähenenud, nii mõnedki välja surnud ja ühe liigi populatsioon on plahvatuslikult paisunud, pihustudes 35 miljardiks virelevaks lihatombuks traatpuuris?”
POSTIMEES Mihkel Kunnus ⟩ Paanikasse pole mõtet sattuda, aga asised inimesed ei unista
Silma jäi ka see, et “Tartu Lasteaed Ristikhein korraldas 9. aprillil Karlova raamatukogus inspireeriva laste heaolu konverentsi, mille keskmes oli tervislik eluviis, toitumine ja emotsionaalne heaolu. Ürituse eesmärk oli tõsta laste teadlikkust tervislikest harjumustest mängulisel ja kaasaval viisil. Üritusel esinesid lapsed nende endi ühiste arutelude käigus loodud ettekannetega teemadel „Mis teeb lapse õnnelikuks” ja „Supertoiduga superkangelaseks“.”
Kindlasti ei ole õige jätta vastutust loodusressursside ületarbimise ja kuuenda väljasuremislaine eest tulevastele põlvedele, kuid on rõõm´lugeda sellest, et lapsed väärtuslikke teadmisi põnevas õhkkonnas saavad.
BIONEER ⟩ Karlova raamatukogus toimus Tartu esimene lasteaialaste heaolukonverents
Mõnusat kevade jätku ja soojemaid ilmu!
Tasaareng 