San Sebastiáni elanikud saatsid Fifale kirja, milles paluvad loobuda nende linna kasutamisest 2030. aasta jalgpalli MM-i toimumiskohana. Pöördumise taga on kuus linnaosade ühendust, kes kardavad, et suurvõistlus süvendaks veelgi niigi tõsist turismist tingitud ülerahvastatust ja linna kommertsialiseerumist. Nad rõhutavad, et viimase kümne aastaga on turistide arv kasvanud 78%, mille tulemusena on kohalikud sunnitud linnast lahkuma, avalikud ruumid on alistatud ärilistele huvidele ja infrastruktuuri arendatakse peamiselt turismitööstuse vajadustest lähtuvalt.
Kirjas seisab: „Fifa maailmameistrivõistluste korraldamine ainult halvendaks meie elutingimusi ning süvendaks turismist põhjustatud probleeme, sealhulgas eluasemekriisi, linnaruumi kommertsialiseerumist, jätkusuutmatut transporditaristu arengut ning turvalisuse sildi all rakendatavaid piiranguid, mis hakkavad meie igapäevaelu segama.“
Halva esindusdemokraatia näitena distantseerus San Sebastiáni linnapea Eneko Goia aga sellest pöördumisest kiiresti, öeldes, et ei nõustu selle seisukohaga ning rõhutas, et linna rahvusvaheline tuntus on positiivne nähtus.
The Guardian: San Sebastián locals write to Fifa saying they don’t want to host 2030 World Cup
ÜRO poliitikakujundajad kutsuvad riike üles vaatama majandusarengu mõõtmisel kaugemale SKP-st, kuna majandusnäitajana ülistatud SKP üksi ei peegelda piisavalt inimeste tegelikku heaolu ega ka looduskapitali väärtust. Genfis asuva ÜRO Beyond Labi juht Özge Aydogan rõhutab, et seniselt „ekstraktiivselt majanduselt“ tuleb liikuda taastava majandusmudeli poole, kus rikkust luuakse ka ökosüsteemide ja inimkapitali taastamise kaudu. Initsiatiivi toetavad nii rahvusvahelised teadlased kui ka Barbadosi ÜRO-esindaja Matthew Wilson, kes näeb mitmepoolses koostöös võimalust lahendada võlakriise ja reformida 1940. aastatel loodud finantssüsteeme. ÜRO peasekretär António Guterres on seda mõtet varem väljendanud järgnevalt: „SKP-st kaugemale liikumine on ülioluline, et hinnata seda, mis tõeliselt loeb – inimeste heaolu, nüüd ja tulevikus, ning seda kõigi jaoks.
UN News: Countries should consider looking beyond GDP, say UN policymakers
Kliimateadlane Friederike Otto rõhutab oma uues raamatus, et kliimakriisi põhjustajaks pole pelgalt süsinikuheitmed, vaid sügav ülemaailmne ebavõrdsus, rassism, kolonialism ja seksism. Otto juhitud uuringud näitavad, et mida ebavõrdsem on ühiskond, seda rängemad on kliimakatastroofide tagajärjed, sest haavatavad kogukonnad kannatavad kõige rohkem. Ta kritiseerib ka mõistet „looduskatastroof“, kuna tegelik katastroof sünnib inimeste sotsiaalsest haavatavusest, mitte loodusest endast. Otto sõnul on kliimakõneluste protsess (COP) vajalik, kuid vajab tõsist reformi, et liikuda reaalsemate lahendusteni. Ta rõhutab vajadust ühiskondliku õiglust silmas pidavate lahenduste järele ning hoiatab, et ilma sotsiaalsete probleemide lahendamiseta pole võimalik kliimakriisi pidurdada.
Lõpetuseks pilte inimmõjust maailmale: Fotograaf Ed Burtynsky on üle 40 aasta dokumenteerinud inimkonna mõju Maale. Tema kümme mõjuvõimsaimat pilti kujutavad inimtegevuse tagajärjel tekkinud maastikke – laevade lammutamise platsilt Bangladeshis kuni rauaoksiidi jõgedeni Kanadas. Selle aasta juunis avab New Yorgi Rahvusvaheline Fotokeskus (International Center of Photography) retrospektiivnäituse „The Great Acceleration“, mis koondab Kanada kunstniku olulisemad tööd ühte väljapanekusse.
Tasaareng 