Pühadeaeg ja ilus ilm – loodame, et leiate võimaluse minna õue ja nautida saabunud kevadet. Sel puhul teeme meedia ülevaategi seekord lühikese ja konkreetse.
Kõigepealt suurepärane uudis kõigile lastele – haridusministeeriumis valmis määruse eelnõu, et koolipäeva algus nihutada üldiselt kella üheksaks! Muudatust on pikalt küsitud, sest hilisem tundide algus mõjub hästi nii õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka õpitulemustele. Loodame, et läheb nagu plaanitud ja 1. septembrist on enamal õpilastel võimalus koolipäeva hiljem alustada.
ERR ⟩ Pikalt vaagitud koolipäeva alguse kella üheksaks nihutamine saab teoks
Parima EFTA saanud dokumentaalfilm on “Vara küps”, mis võimaldab tasakaalukat ja kainestavat sissevaadet metsadebatti. Filmi režissöör Martti Helde pöördus nii loodusteadlaste kui metsatööstuse poole, et selgitada, milline on Eesti metsade tervis, millist ohtu kujutab endast lageraie looduskaitsealadel ja kas seda rohelist vara järgmistele põlvedele üldse jätkub. Kel film vaatamata, soovitame see ette võtta, jupiteris on film olemas. “Nagu debatile kohane, moodustuvad filmis tõepoolest vastandlikud jõud, aga intervjuude vahele mahub ka hulgaliselt melanhoolseid metsakaadreid. Nendel hetkedel tundub, et mets oleks selle võitluse keskel nagu vaikiv ohver.”
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Lona Päll kaitses hiljuti doktoritöö, kus ta vaatles kohapärimuse rolli keskkonnakonfliktides. Selleks analüüsis ta, kuidas kasutati pärimust näiteks seoses Paluküla hiiemäe, laiemalt metsasõja ja Haabersti hõberemmelga juhtumites. Eestimaa Looduse Fondi LIFE Mires soode taastamise projekti näitel pakkus ta välja võimalusi, kuidas muuta kohapärimuse toel looduskaitset puudutavaid arutelusid tulemuslikumaks. “Alustasin oma tööga aastal 2017. Toona ma ei osanud aimata, et selle aktuaalsus kasvab. Keskkonnakonfliktid on Eestis praegu vägagi esil,” tõdeb Päll.
NOVAATOR ⟩ Doktoritöö: kohapärimus annab konfliktikeerises loodusele hääle
Lemmikloomadest võib rääkida väga erinevate nurkade alt. Pühade puhul jagame lugu küülikute varjupaigast. Praegu on just see aeg, kus reklaamitakse pisikesi armsaid küülikupojakesi, keda pakutakse lemmikloomaks väga väikese raha eest. Kindlasti tuleb lemmiklooma võttes olla väga teadlik ja eeltöö ära teha. Esiteks on meil ebaeetilised kasvatajad ehk millerdajad, kes loomi arutult paljundavad. Ebaeetiliste kasvatajatega on seotud paljud probleemid: küülikuid loovutatakse tihti liiga vara, paljundajatelt ei saa infot vanematest, loomad on tihti terviseprobleemidega, vaktsineerimata ja kiibistamata. Küülikuid on ka väga keeruline pidada, nendega on palju tööd ja lemmikloom on alati täiskasvanu vastutus ja lemmiklooma ei tohi võtta lapsele vastutuse õpetamiseks!
Lõpetuseks kõnekas graafik – Eurostati andmetel on Eesti sissetulekute ebavõrdsus Euroopa suurimaid: 21.23% eestlastest on nn madalapalgalised, mis tähendab, et nende sissetulek on mediaanpalgast 2/3 või vähem.
Tasaareng 