Meediaülevaade #45 uurib eriti ülevaatlikult nii tormilist aktsiamerd, millel Trumpi tariifid laineid löövad, kui ka vallalehe rohenumbrit, mis arendab väikese kogukonna ühtehoidvust ning väärtustab rohujuuretasandil looduskeskkonda. Liigume laiema haardega teemadest aina kitsamaks, et mõtestada uudiste-arengute mõju meie elule ning keskkonnale.
Trumpi kehtestatud kaubandustariifid paiskasid kogu maailma aktsiaturud teadmatusse. Trump selgitas kaubanduse piiramist riikide karistamisega, kes on USA leebet kaubanduspoliitikat omakasupüüdlikult ära kasutanud. Kõrged tariifid (Jaapan 24%, Euroopa Liit 20%, Suurbritannia 10% jne) lükkasid maailma aktsiaturud vabalangusesse, mis on jätkanud langemist mitu päeva. Börsiindeks S&P 500 ja tehnoloogiaindeks Nasdaq on mõlemad langenud ligi viis protsenti, tööstusindeks Dow on langenud umbes kolm protsenti. Kuigi Trump kehtestas kõigile riikidele 90 päevaks baastariifi 10%, mille jooksul soovivad paljud riigid Trumpiga läbi rääkida, ei ole see uudis turgude kahanemist pidurdanud. Tollisõja mõõtmed on võtnud vastastikune tariifide kehtestamine Hiinaga, kellele kehtestati neljapäeval 145% tariif. Vastu kehtestas Hiina 84% tariifi. Huvitaval kombel pääses ühe vähese riigina tariifidest Venemaa. Trumpi õigustuseks oli “niigi minimaalne äritegevus Venemaaga”, kuigi eelmisel aastal vahetati tooteid 3.5 miljardi dollari väärtuses. Trump ise käsitleb majanduslangust ja kaubandussõda “üleminekukuluna,” mis eelneb USA reindustrialiseerimisele ning tugevama positsiooni taotlemisele maailmaturul. Teadmatus valdab nii analüütikuid kui tavalisi inimesi. Jätkuv kaubandussõda võib pikemas perspektiivis tähendada dollari väärtuse langust ning ebakindlust, investeeringute ja pensionifondide väärtuse kahanemist, töötuse ja inflatsiooni kasvu. Majanduslik ebastabiilsus, mis mõjutab igal juhul rängemalt kõige haavatavamaid ja majanduslikult ebakindlaid ühiskonnagruppe. Kõigil muutustel on ka otsene või kaudne mõju Eesti turule, mida saame täpsemalt näha lähikuudel. Kuna uudised tariifide osas muutuvad lausa tundide jooksul, siis ei saa välistada, et meediaülevaate ilmumise ajaks on tariifide suurused juba muutunud.
ERR ⟩ Maailma börsidel jätkub aadrilaskmine
ERR ⟩ USA aktsiaturud on taas vabalanguses
Tehisaruga seonduvad sel nädalal kaks uudist. Microsofti esmane uuring näitas, et tehisaru kasutamine nüristab aja jooksul inimese kriitilist mõtlemist ning vähendab analüüsivõimekust. Selles väljendub uue tehnoloogia paradoksaalsus – inimeste elu lihtsamaks muutes peitub lõks, mis muudab inimese mõtlemisvõime aina rohkem sõltuvaks tehnoloogiast. Tehisaru kasutamisega seotud riskid ja ohud vajavad edasist uurimist, kuid senised uuringud viitavad selgetele ohtudele inimese mõtlemisvõimele.
Tehisaru käsitles ka Sirbis ilmunud intervjuus 85. juubelit tähistanud TÜ emeriitprofessor Marju Lauristin, keda intervjueeris Tiia Kõnnussaar. Lauristin avaldas lootust TI-hüppe osas, juhtides tähelepanu tehisaru ohtudele, kuid nõustudes president Alar Karise väljatooduga, et tehisaru tuleb õppida kasutama mitte kõige rohkem vaid kõige targemini. Ta nimetab Eestit “Euroopa väikeseks valgeks hiireks,” kes on varasemalt Tiigrihüpet jm saanud katsetada enda peal ning TI-hüpe võiks olla sarnane võimalus uueks edulooks. Lauristin kõneles intervjuus veel ka paljudest teistest teemadest – tulevikust, olevikust ja inimühiskonna arengust. Lauristin leiab, et kõige suurem tehisaruga seotud oht on mugavus.
ERR Novaator ⟩ Microsofti uuring: tehisaru vähendab inimese kriitilist mõtlemist
Sirp ⟩ Tiia Kõnnussaare intervjuu Marju Lauristiniga: Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine
Postimehes avaldasid vox populi stiilis arvamust kõigi erakondade esindajad teemal, miks peab eesti maksumaksja hakkama tasuma Euroopa Liidu “süsinikutrahvi”, mis on Eestile määratud ohjeldamatu üleraide eest. Trahv jääb vahemikku mõnikümmend kuni mõnisada miljonit eurot aastas. Peamiselt näitavad poliitikud näpuga teiste erakondade suunas või süüdistavad Euroopa Liitu bürokraatias. Kestlikku maavarade kasutamist käsitleb ainult Tiit Maran (SDE), kes suunab tähelepanu hiljuti muudetud metsaseadustele, mis võimaldab jätkusuutmatult laiemat raiet. Roheliste kõneisik Evelyn Sepp käsitleb olukorda selge rohepesuna, milles ärihuvide läbipõimumise tõttu ei võeta vastutusele poliitikuid, ettevõtjaid ega ametnikke, kes on üleraiet üldse võimaldanud.
Postimees ⟩ Erakondade Vox Populi
Müürilehe aprillinumbri teemaks on ebamugavus. Lehe suuremaks looks on Leene Korbi “Elu kõigi ebamugavustega”, mis uurib nelja inimese – ökoloogi ja eksaktivisti Liis Kuresoo, keraamik Laura Põllu, ajakirjandussotsioloogia nooremteadur Virgo Siili ja nõustaja Karl Erik Saksa – elukogemusi, kes on vabatahtlikult või olude sunnil otsustanud elada väljaspool tavapärast mugavustsooni. Nende igapäevases elus esineb mitmeid ebamugavusi, nagu elektrita elu, välikäimlad, ligipääsmatus, kroonilised terviseprobleemid või süsteemiväline toimetulek. Nende elu ja kogemuste põhjal vaadeldakse, kuidas mugavuste puudumine võib kasvatada inimeste iseseisvust, keskkonnateadlikkust ja vaimset vastupidavust. Samuti esitatakse kriitiline vaade tänapäeva ühiskonnale, kus mugavus on muutunud normiks, ent see võib tuua kaasa elustiilihaigusi, loodusest võõrandumise ja haavatavuse kriisiolukordades. Intervjueeritud inimeste kogemused julgustavad lugejat mõtlema, kas mugavus on alati hea, ning kas teatud ebamugavustega leppimine võib tegelikult viia sügavama elutunnetuseni ja pakkuda suuremat sisemist tasakaalu.
MÜÜRILEHT ⟩ Leene Korp: Elu kõigi ebamugavustega
Eesti konjuktuuriinstituudi ülevaatest selgub, et neljaliikmelise pere nädalane ostukorv on aastataguse ajaga kallinenud 6.5% ehk 7.5 eurot. Aastaga põhjustab toiduhindade tõus perele ligi 400€ jagu lisakulutusi, mida ei saa ära jätta. See tähendab, et majanduslikult haavatavamad leibkonnad peavad muid kulutusi (hobid, riided, meelelahutus) kärpima. Keerulistes oludes majanduslik toimetulek on paljude Eesti perede jaoks suurim “ebamugavus”.
ERR ⟩ Neljaliikmelise pere nädala toidukorv kallines aastaga 7,5 euro võrra
Liigume nüüd kohaliku omavalitsuse tasandile, sest ilmunud on juba viies Kohila Roheleht. Tegu on kaks korda aastas ilmuva Kohila vallalehe lisaga, mille fookuses on roheteadlikkus. Seda annavad välja vabatahtlikud koostöös Kohila Keskkonnahariduse Keskuse ja vallavalitsusega. Ilmunud Rohelehe numbris pööratakse tähelepanu kogukonna arengule ja tulevikusuundadele. Samuti tutvustatakse Kohila Keskkonnahariduse Keskuse tegemisi, kirjeldatakse õppekäike ja õppeprogramme, mille abil kasvatati keskkonnateadlikkust nii lasteaialaste, kooliõpilaste kui täiskasvanute seas. Lehest leiab artikleid pestitsiididest, looduskaitsest ja arengutest koduvalla looduskeskkonnas. Tähelepanu saavad ka ringmajanduse arendamine ning jäätmekäitluse parandamine. Rohelehes leiab ka lugejaid kaasavat sisu – soovitused lugemiseks ja taaskasutamiseks, Keskkonnahariduse Keskuse liikumisbingo ja üleskutsed ümbritseva looduskeskkonna (täpsemalt spetsiifilise puu) väärtustamiseks. Kohila Roheleht kutsub elanikke aktiivselt osalema kogukonna ja looduskeskkonna kujundamises ning võiks olla eeskujuks teistele kohalikele omavalitsustele, kus soovitakse samuti looduskeskkonda kohalikul tasandil väärtustada. Kohila Roheleht algab lingitud faili seitsmendalt lehelt.
Mis siis on meie jaoks olulisem? Kas rahvusvaheliste turgude kõikumised, Trumpi administratuuriga ühise keele leidmine, erinevate ebamugavuste teadvustamine, arutamine ja nendega leppimine/lahendamine või hoopis oma koduvalla looduskeskkonna teadvustamine ja väärtustamine? Vastus peitub kõigi nende teadmiste koosmõjus – suurema pildi mõistmiseks on tarvis tunda väikseid osi, millest esimene moodustub ning ainult suurt pilti jälgides jäävad märkamata kodulähedased igapäevaelu kujundavad detailid.
Sellenädalase meediaülevaate tegi Tõnn Viik
Tasaareng 