Meediaülevaade #44 jätkab ikka ja seda sama teemat, mis murekortse otsaesisele toob. Mis saab elust, loodusest, metsadest, konnadest, demokraatiast ja millest kõigest veel. Mis on maailma tervise ja tasakaalu mõõdupuu ning miks seda puud nii keeruline leida ja mõista on? Olgu või mesipuu!?
—
Maarja Vaino kirjutab, et noorte tugev side Eestimaa loodusega – kodude, metsade ja randadega – on oluline osa sellest, mis teeb neist eestlased ja annab elule tähenduse. Samal ajal kahjustavad praegused suured projektid, nagu Rail Baltic ja jätkuvad lageraied, seda sama loodust, mida noored hindavad ja vajavad. Vaino rõhutab, et loodus ei ole pelgalt majanduslik vara, vaid meie kultuuri ja keele eluline osa. Kui seda sidet ei hoita ega väärtustata, on ohus ka noorte eestlastena kasvamine ja tegelikult kogu ühiskonna tulevik.
„Kui praegu räägivad õpilased säravail silmil sellest, kuidas vabal hetkel tahavad minna üksi rabasse või metsa jalutama, siis reaalsuses jääb neid kohti, kus on puutumatut ja hoitud loodust, aina vähemaks.“
Rahvusvahelises uuringus, mille eesotsas olid Eesti teadlased, ilmnes, et inimtegevus mõjutab taimede elurikkust isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel asuvatest asulatest ja teedest. Uuring tõi välja mõiste „tume elurikkus“, mis tähistab liike, kes võiksid mingis piirkonnas kasvada, kuid on inimtegevuse tõttu kadunud. Selgus, et tugeva inimmõjuga aladel, nagu Euroopa metsades, on taimede liigirikkus oluliselt väiksem kui puutumata piirkondades. See näitab, et looduse kaitsmiseks ei piisa üksnes looduskaitsealadest, vaid tuleb vähendada inimese kahjulikku mõju laiemalt kogu maastikul.
„Inimtegevuse kahjulik mõju on väiksem juhul, kui vähemalt umbes kolmandik ümbruskonnast on suhteliselt looduslik.“
ERR: Tumeda elurikkuse kasv näitab maailma ökosüsteemide vaesumist
Filosoofid Margus Ott, Jüri Lipping ja Henrik Sova arutlevad selle üle, mida teha siis, kui kõik tundub mõttetu. Nad rõhutavad, et mõttetusetunne on inimelu loomulik osa – see annab võimaluse muuta oma suunda, eesmärke ja leida uusi tähendusi. Margus Ott soovitab mitte tormata mõtetute tegevuste juurde, vaid võtta rahulikult aega ja lasta uutel mõtetel iseenesest pinnale kerkida. Jüri Lipping soovitab otsida värskeid kogemusi teatrist, raamatutest ja loodusest, sest see avab meile teistsuguseid viise maailma kogemiseks ja mõistmiseks. Henrik Sova juhib tähelepanu sellele, et just teadmine elu piiratusest annab sellele tegelikult tähenduse ning vajadusel tuleks julgelt pöörduda psühholoogi poole, kui mõttetusetunne muutub liiga koormavaks.
„Kosmose teed on äraarvamatud. Mõni lausutud hea sõna või väike heategu võib avaldada mõju alles hulga aja pärast ning hoopis teises kohas.“
ERR: Mida teha, kui kõik tundub mõttetu?
Tallinn sulgeb kuuks ajaks Astangu tänava, et kaitsta seal toimuvat konnade kevadrännet. Astangu piirkond on üks Eesti aktiivsemaid kahepaiksete rändekohti, kus igal aastal liiguvad tuhanded konnad ja vesilikud kudemiseks üle tee. Kuna liiklus ohustab konnade ellujäämist, püütakse seda ajutise sulgemisega vältida. Kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ja olulised looduse tervise näitajad, seetõttu plaanib linn rajada tulevikus konnadele tunnelid, et tagada nende ohutu liikumine.
„Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ning punase raamatu uute hinnangute kohaselt on see üks kõige kehvemas seisus olevaid loomarühmi, kelle arvukust tuleb hoida ja võimalusel suurendada.”
POSTIMEES: Kevadine konnaränne paneb liikluse 30 päevaks pausile
Kohalike valimiste eel on Eestis teravalt päevakorda kerkinud küsimused erakondade rahastamisest ja selle mõjust demokraatia usaldusväärsusele. Uurimine Isamaa erakonna suurannetaja Parvel Pruunsilla võimaliku varjatud rahastamise suhtes ning erakondadele tasuta andmeanalüüsi pakkunud mõttekoja Salk kaasus näitavad, kuidas rahastamise läbipaistmatus võib õõnestada demokraatlikku õiglust ja valijate usaldust. Mõlemad juhtumid vajavad selget õiguslikku lahendust, sest demokraatia toimimiseks on kriitiliselt oluline, et poliitika kujundamisel ei domineeriks jõukate annetajate või varjatud toetuste mõju, vaid valijate tegelik tahe.
„Demokraatia on kogu maailmas löögi all ja taganemas. Meie saame siin tugineda ennekõike usule kohtuvõimu sõltumatusse ning saavutatud lahendite erapooletusse.“
PÄEVALEHT: Isamaa uurimise all. Tulemusest sõltub Eesti demokraatia areng
Tasaareng 