Selle nädala meediaülevaade on metsateemaline ja osa leiab kindlasti, et nii ei tohi! Aga miks ei tohi? Mets on absoluutselt vapustav ökosüsteem, aga inimeste harvesteride vastu mets ei saa, vaid lihtsalt taandubki ja kaob. Niisiis võtkem selle nädala meediaülevaade ning pühendagem see metsale, sest meil on see võimalus – võimalus metsast rääkida.
Seda seetõttu, et sel nädalal on meediaruumi vallutanud fotod installatsioonist (kujundusel) “Metsaelanike mälestuseks”, et juhtida tähelepanu Eestis pikalt toimunud üleraiele. Lihtsustatult selgitades: kui aasta sissetulek on X€, siis pole mõistlik igal aastal kulutada X€ x 1,5, sest nõnda tuleb igal aastal oma kulutuste katteks kusagilt võlgu võtta. 
Metsa igal aastal rohkem raiudes kui mets tagasi jõuab kasvada on samaväärselt absurdne. Tasaarengulike põhimõtetega selline ühishüvega ümberkäimine kooskõlas pole.
Erandina jagame siinkohal informatsiooniallikaks hoopis temaatilist veebilehte: raiemaht.ee
Anne Vettik arutleb selle üle kuidas meid mõjutab see, mida enda ümber oleme harjunud nägema: “Loodus ei ole taust meie tegudeks, vaid meie oleme looduse osa. Minu ja sinu Eesti mets on võimas, lõhnav, elav, kevadel linnuhäälitsusi täis. Ja meie järglaste mets on katkine, räsitud, lõigutud, vägistatud, praeguste asjade käigu juures võimalik, et ka täielikult hävitatud. Aga eks järglaste jaoks see on ilmselt okei – nad ei mäletagi teistsugust.”
EESTI EKSPRESS: Anne Vetik ⟩ järgmise põlvkonna jaoks on vägistatud mets ilmselt okei
Kaarel Võhandu selgitas, kuidas otsustajad eesotsas peaminister Kristen Michaliga on Eestit banaanivabariigi kursil juhtimas.
“Banaanivabariikideks nimetatakse halvustavalt riike, mille majandus põhineb oma loodusressursside odaval ja lühinägelikul mahamüümisel. Kui ressursid on ammendatud, järgnevad majanduskriis ja vaesus. Üldjuhul on sellised riigid endised koloniaalimpeeriumite asumaad, kus majandust ja poliitikat kontrollisid suurel määral emamaa suurkorporatsioonid. Nüüd oleme kiire, lihtsa ja lühiajalise tulu nimel samasse ämbrisse astunud Eesti majanduspoliitika arendamisel.”
ERR: Kaarel Võhandu ⟩ Eesti muutumine banaanivabariigiks
Üle Eesti on väga palju konflikte seetõttu, et RMK raiub kogukonnametsi – riigimetsa osi, mis on inimestele väga olulised, lagedaks. Liiga palju pole aga olnud kuulda mõistmist ses osas, et uuringud päriselt näitavadki, et metsamaastike muutumine lageraiutud aladeks tekitab tundeid nagu hirm, viha, jõuetus ja kurnatus. “Ökoloogiline lein on nähtus, mida inimesed kogevad omale südamelähedase ökosüsteemi, aga ka selles elavate liikide hävimise tagajärjel. Seetõttu tunnevad paljud eestlased pärast armastatud metsatüki raiet leina ja jõuetust. Järjekordset lageraie järel võime me tunda kaotusvalu, kurbust või isegi leina, aga elame edasi. Paljude teiste liikide esindajate jaoks tähendab metsa kadumine aga elutee katkemist.”
POSTIMEES: Eliisa Pass, Farištamo Eller, Kaarel Võhandu ⟩ Leinates üleraie ohvreid
On oluline mõista, et paljud teised Euroopa riigid ja sealhulgas ka suurriigid on erinevalt Eestist tänaseks 30% kaitsealade pindala vajaduse kas juba täitnud või peaaegu täitnud. Üleraie on kestnud aastaid, mistõttu kosmeetiline raiemahu vähendamine enam ei aita. Ning tõesti – Eestis raiutakse lagedaks isegi kaitsealasid.
DELFI: Looduskaitsja ⟩ riigimetsas tuleb raiemaht kindlasti poole võrra vähendada
Eesti inimeste vaimne tervis on Euroopas üks kehvemaid ning üks lihtsamaid viise seda hoida on looduskeskkonna säästmine. See soov ei ole miskit erakordset või mässumeelset, see on lihtne soov hoida iseenda ja teiste elu.
Tasaareng 