Sellekordse reedese meediaülevaade valiku võiks koondada sõnumiga “elu kriisi ajal”. Keeruliste aegade paratamatust meie muuta ei saa, küll aga on meie päralt valik, mida nende veidi halvaendeliste päevadega ette võtta.
Hasso Krull kirjutab Sirbis kapitalistlikust kiirendamisest, mis ühe ookeanitaguse suurriigi näitel hoogu kogub. Kuidas see paradigmanihe reaalsuses välja mängib, on omaette küsimus, kuid ühes võime ilmselt olla üsna kindlad – me hakkame nägema kaost. Mida teeme meie, kui silmapiiril kerkivaid tormipilvi näeme?
Hasso Kruss: Lahendus on kaos / Sirp
Eelmise teemaga haakub jube hästi üks veidi vanem artikkel, kus Toomas Saarts nendib, et alanud on rahvuskonservatiivne sajand. Kuigi kasvava parempoolse laine poliitika on ühteaegu täis uhkeid loosungeid ja ähvardusi teisitimõtlejate suunas, siis vajaka jääb elementaarsetest lahendustest süvenevatele kriisidele.
“Niisiis, kui rahvuskonservatiivid ei suuda endas lähiajal äratada poliitilist kujutlusvõimet ja arendada veidigi nüansseeritumat vaadet 21. sajandi uutele suurtele väljakutsetele, nagu kliimamuutus ja tehnoloogia areng, siis võivad nad pikemas vaates jääda roheliste ja uuenenud sotsiaaldemokraatide ees ikkagi kaotusseisu. Viimased vaatavad juba praegu neile teemadele palju avarama pilguga ja kujutavad ette võimalikke tulevikustsenaariume, mitte ei käi ainukese lahendusena välja minevikku tagasipöördumist.”
Sellest, et maailm ei ole lineaarne, vaid kompleksne süsteem, kõneleb akadeemik Jüri Engelbrecht Tallinna Tehnikaülikooli EV aastapäevale pühendatud aktusel. Arusaamad maailma keerukusest võiks olla elementaarne teadmine, mis on esimene samm süvenevate kriisidega tegelemisel.
“Globaalprobleemid on tihti nurjatud (ingl wicked). See tähendab, et probleeme ei osata korralikult püstitada ehk pole selge kausaalsus, kaasatud osapooltel on erinevad arusaamad, võimalikke lahendeid on palju, need võivad ajas muutuda ning ükski neist pole õige ega vale, soovitud kiireid lahendeid aga lihtsalt pole. Näiteid võib tuua palju alates kliimamuutustest ja sotsiaalsetest probleemidest julgeolekuni.”
Jüri Engelbrecht: innovatsioon sünnib loosungite asemel sisulisest mõistmisest / Novaator
Vikerraadio saates “Teise mätta otsast” peavad majandusteadlane Marit Rebane ja sotsioloog Marge Unt maha põneva arutelu, kus kõlab palju häid mõtteid, millest nii mõnedki haakuvad ka tasaarenguga. Taas jõutakse rahast rääkides lõpuks selleni, et rikkus ja õnn ei ole sünonüümid…ja tekib küsimus, et mis see rikkus siis üldse on?
“Milline inimene võib end aga rikkaks lugeda? “Siin võtan vanarahvatarkuse appi, et rikas ei ole mitte see, kellel on kõik olemas, vaid rikas on see, kes on rahul sellega, mis tal on,” sedastas Marit Rebane. Teisisõnu võib mediaanpalka saav, ent kriisipuhvri kogunud inimene tunda end rahaliselt palju kindlamini kui palgast palgani elav kõrgepalgaline.”
Ja nüüd kõige praktilisema juurde – hilinenult jagame teiega Levila naistenädala viimast otsa. Mõnele üritusele on veel võimalik jõuda!
Ja ettevaatavalt soovime hääd naistepäeva kõigile, kes seda tähistavad! 
Tasaareng 