Meediaülevaade vaatab sel korral otsa uudismaailma erinevatele nurkadele ning mõtiskleb Eesti Vabariigi aastapäevale eelneval nädalavahetusel julgeolekust, muutustest maailmas ning positiivsetest arengutest ringmajanduse edendamisel.
Kui Saksamaa ajalugu on õpetanud meile midagi, siis seda, et ükski suurriik ei suuda igavesti oma mineviku varjus elada. Saksamaa roll Euroopas on muutunud – kui kunagi kardeti tema sõjalist jõudu, siis nüüd seatakse kahtluse alla tema võimekus juhtida kontinenti majanduslikult ja poliitiliselt. „Süü, mida sakslased oma destruktiivsete tegudega ennast kandma määrasid, on niivõrd tohutu, et on ajaloolise mõiste „Saksamaa“ täiesti enda alla matnud.“ Neil MacGregori raamatu üle arutleb Sirbi külgedel Tõnu Õnnepalu
Julgeoleku tagamine pole ainult tankide ja rakettide küsimus – tõeline rahu vajab sügavamaid reforme. Radikaalne julgeolekuvisioon juhib tähelepanu sellele, et püsiv turvalisus tekib siis, kui eemaldame vägivalla võimalikkuse kui sellise. Praegune süsteem kulutab kriiside lahendamisele 40 korda rohkem kui nende ennetamisele – kas poleks mõistlikum keskenduda haridusele, majanduslikule õiglusele ja sotsiaalsele sidususele? „Rahu ja julgeolek saavad eksisteerida vaid kõigi vägivallaliikide puudumise korral.“ Kui ühiskond panustab ennetamisse rohkem kui reageerimisse, võib see muuta kogu maailma turvalisemaks paigaks.
MÜÜRILEHT: Kestliku rahu suunas ehk radikaalne julgeolekuvisioon
Eestis on viimasel ajal üha enam hakatud rääkima kaitsedemokraatiast – süsteemist, kus julgeoleku vajadused seatakse demokraatlike väärtuste kõrvale. See on kahe teraga mõõk, mis võib populiste võimendada, kuid ka neid nõrgestada. „Varasemad pretsedendid seoses õiguste ja vabaduste piiramisega tagavad suurema ühiskondliku valmisoleku seda mõne vähemusgrupi puhul vajaduse korral uuesti teha.“ Kui demokraatia muutub liiga paindlikuks, kas siis jääb veel üldse midagi, mida kaitsta? Samas võib just see takistada populistide tõusu, sest julgeoleku teemadel on neil keeruline usaldusväärsust saavutada.
MÜÜRILEHT: Kaitsedemokraatia – kahe teraga mõõk populistide käes
Globaalsel tasandil on aga jätkuv hoopis suurem probleem – liustikud sulavad rekordilise kiirusega. „Kui soojenemine jätkub senises tempos, võib maailm kaotada veerandi kuni pool kõigist liustikest.“ See tähendab miljoneid inimesi, keda ootavad üleujutused ja veepuudus. Iga sentimeeter merevee tõusu seab kaks miljonit inimest aastaringsete üleujutuste ohtu. Kas inimkond suudab seda protsessi pidurdada või on aeg hakata ehitama suuremaid paate?
ERR NOVAATOR: Maailma liustikud sulavad kiiremini kui kunagi varem
Kõige selle keskel leidub siiski ka lootust. Tallinna Paljassaare jäätmejaamas rajatakse puiduparandustöökoda, kus linlased saavad oma vanu esemeid taastada ja anda neile uue elu. „Paljassaare jäätmejaama vanasse laohoonesse rajatavas puiduparandustöökojas saavad linlased puidust asjade ära viskamise asemel neid omal käel taastada.“ See on väike, kuid oluline samm kestlikkuse suunas – sest kui midagi saab parandada, siis pole mõtet seda ära visata. Ressursside targem kasutamine vähendab prügi hulka ja aitab kaasa ringmajanduse edendamisele.
POSTIMEES: Tallinna Paljassaare jäätmejaama rajatakse puiduparandustöökoda
Kas suured küsimused – nagu Euroopa poliitika, globaalsed kriisid ja julgeoleku väljakutsed – saavad vastuse, saab veel näha. Kuid seni saame kõik alustada väikestest muutustest: siduda oma kingapaelad, parandada vana mööbel ja hoolida sellest, mis meid lähemalt ümbritseb. 
Tasaareng 