Tavatult sooja nädala lõpetuseks pakume lugemiseks mõned käesoleval nädalal avaldatud uudisnupukesed erinevatel teemadel. Mõnusat lugemist hilistele ärkajatele!
Põhja prefekt Ats Kübarsepp juhib tähelepanu sellele, et kuigi Eesti on üldiselt turvaline riik, on madal kuritegevuse tase loonud ohtliku ükskõiksuse oluliste probleemide suhtes. Majanduslangus on suurendanud varavastaseid kuritegusid, kuid veelgi murettekitavam on ühiskondlik ükskõiksus liiklussurmade ja lähisuhtevägivalla suhtes. Kübarsepa hinnangul süvendab individualismi kasv ühiskonnas reeglitest möödavaatamist, mis väljendub näiteks liikluskäitumises ja empaatia puudumises kaaselanike vastu. „Kas olemegi ühiskonnas kokku leppinud, et 70 surma liikluses on okei? Et see on elu osa?“ küsib ta, rõhutades, et turvalisuse tagamine on kogu ühiskonna ülesanne, mitte ainult politsei vastutus.
Maire Aunaste arutleb Eesti majanduse ja inimeste tarbimisharjumuste muutumise üle, meenutades varasemaid aegu, kui oskus kokku hoida ja vähesega toime tulla oli igapäevaelu osa. Ta nendib, et hinnatõus on jõudnud tasemele, kus luksuskaupadest loobumine muutub paratamatuseks ning paljudel tuleb ümber hinnata oma senised harjumused. „Tuleb vist hakata kodus ise kartuleid keetma!“ nendib ta muiates, viidates elukalliduse tõusule ja vajadusele taas õppida säästlikumalt elama. Artikkel kutsub lugejat mõtlema sellele, kuidas muutused majanduses ja tarbimises võivad kujundada ka väärtushinnanguid ja elustiili.
Viimsepäeva kell, mis sümboliseerib inimkonna lähedust eksistentsiaalsele kriisile, on nüüd kõigest 89 sekundi kaugusel südaööst – maailma lõpust. Ekspertide hinnangul on olukorra kriitilisemaks muutnud kasvav tuumasõjaoht, geopoliitilised pinged ning kliimamuutuste pidurdamatus. Samuti on üha suuremaks riskiks reguleerimata tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt ja bioloogiateaduse areng. „Ekspertkogu hinnangul pole maailm oma lõpule kunagi nii lähedal olnud,“ nendivad teadlased, hoiatades, et praegune aeg nõuab kiireid ja vastutustundlikke otsuseid. Kuigi oht tundub tõsine, on see ka selge märk, et rahvusvaheline koostöö ja teadlikumad poliitilised sammud on hädavajalikud, et pöörata suund turvalisema ja jätkusuutlikuma tuleviku poole.
ERR NOVAATOR: Viimsepäeva kella vardjad nihutasid taas seiereid kesköö poole
Astronoomid on üha enam mures ettevõtete plaanide pärast saata madalale Maa orbiidile reklaamsatelliidid, mis võiksid projitseerida öötaevasse brändilogosid ja turundussõnumeid. Kuigi ettevõtted otsivad pidevalt uusi viise raha teenimiseks, ohustab see teadusuuringuid ja meie ühist õigust selgele tähistaevale. „Maa ja elu tekke ning saatuse mõistmise edukus sõltub selgest ja takistusteta kosmose nägemisest,“ hoiatab USA Astronoomia Selts, kutsudes üles rahvusvaheliste reeglite kehtestamisele, mis kaitseks teadust ja avalikkuse õigust takistusteta tähistaevale. See probleem küsib jälle sama küsimuse – kas majanduslik kasu peaks olema tähtsam kui teadus ja loodus?
ERR NOVAATOR: Astronoomid võitlevad öötaevasse kavandatava reklaamiga
Euroopa Liidus on puhkenud skandaal, kuna ilmnes, et Euroopa Komisjon on kasutanud maksumaksja raha, et rahastada organisatsioone, mis seejärel lobistasid Euroopa Parlamendi liikmeid. Summa, mille üle vaidlus käib, ulatub 5,4 miljardi euroni ning oli algselt mõeldud rohepoliitika toetamiseks. Kuigi lobitöö rahastamine lõpetati, on kriitikud juhtinud tähelepanu, et see peaks kehtima kõikidele huvigruppidele, mitte ainult keskkonnaprojektidele. Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Piotr Serafin tunnistab probleemi: „Ma pean tunnistama, et oli eksilik, et osad Euroopa Komisjoni osad astusid lepingulistesse suhetesse, mis kohustasid mittetulundusühinguid spetsiifiliselt Euroopa Parlamendi liikmeid lobistama.“ Skandaal tõstatab laiemad küsimused poliitika läbipaistvuse ja huvide konflikti kohta ning näitab vajadust selgemate ja õiglasemate rahastusreeglite järele.
POSTIMEES MAJANDUS: Euroopa Komisjon ostab maksumaksja raha eest europarlamendile propagandat
Kõiki neid teemasid ühendab küsimus väärtustest: kas ühiskond peaks olema suunatud lühiajalisele kasule või pikaajalisele kestlikkusele, kas hoolivus ja vastutus saavad võitu isekusest, kas tehnoloogia ja teadus saavad areneda viisil, mis teenib ühiskonda, mitte ainult ärihuve olukorras, kus kriisid süvenevad ning olulised võimalused libisevad käest?
Tasaareng 