Reede õhtusse veidi erinevaid uudiseid sellest nädalast. Soovitame nädalalõpuks ja nädalavahetuseks sama, mis on Tartus liiklusmärgil – seisku aeg. Ja et see aeg oleks nauditav!
Kas aga tegu on mõne kavala mässava grupeeringuga või kodanikuga, kes tuletab teistele meelde et tegelikult ju kuhugi kiiret pole, ei ole teada.
Tartu Postimees: “Stopp, seisku aeg! Tartu südalinna ilmus uus liiklusmärk”
On rõõm lugeda arutlusi linnaruumist ja sellest, et millisel linnaruumil on kõige väiksem jalajälg! “Mida tihedam ja mitmekesisem linn, seda väiksem on selle keskkonnajalajälg. Tihe äridega pikitud tänavavõrk kutsub jalgsi liiklema, sest kõik sihtkohad on käe-jala ulatuses. Samuti pakub elav tänav jalutava linlase meeltele üllatusi,” ütleb Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnauuringute ja -planeerimise kaasprofessor Andres Sevtšuk.
Airika Harriki intervjuu kaasprofessor Andres Sevtšukiga ERR-s: Arhitekt: heas linnaruumis on, kuhu minna
“Ida-Virumaale Sillamäe tööstusparki rajatakse kahe jalgpalliväljaku suurune tööstusala, kus hakkavad tööle tehased, mis sorteerivad ja väärindavad Eestis tekkivad rõiva- ja tekstiilijäätmed. Väärtuslikum osa materjalist suunatakse taaskasutusse tekstiilikiuna, madalama kvaliteediga jäätmetest toodetakse konkurentsivõimelisi ehitusmaterjale nii kodu- kui ka eksporditurule.” On rõõm näha ettevõtlust, mis liigub tasavõtluse (tasaareng + ettevõtlus) poole. Artikli järgi näib olevat kaetud: ringmajandus + lõimumine + võrdsem ühiskond, lisanduda võiks veel demokraatlik ettevõtte juhtimine ja kasumi jaotus!
Postimees: “RINGMAJANDUS ⟩ Ida-Virumaale kerkib Eesti suurim tekstiilijäätmete väärindamiskeskus”
Üks põhiküsimusi näib olevat kuidas õnnestuks loodusele võimalikult palju ruumi tagasi anda. Aga lisaks sellele, et loodusel on vaja ruumi, on ka inimesel endal vaja looduskeskkonda. On hea, et inimesed ise jälgivad, mis nende kodukohas tehakse ja mis toimub. Küll on aga kahju, et tihtipeale ei ole otsustajatel oskust ja/või tahet eluskeskkonna looduskeskkonda hoida. “Nägin, kuidas üks naabruskonna laps toksis nõutult vastu värsket kändu keset suurt tühermikku, kus veel mõned nädalad tagasi oli mets ja metsateed. Tajusin segadust tema sees ning kuidas ta töötas läbi tundeid, millest ta isegi veel aru ei saanud. Paljud inimesed ilmselt alles hakkavad avastama ja märkama, mis on juhtunud.”
Margit Korbe Postimehes: “METSAVAIKUSE LÕPP ⟩ Traumeeriv raie Rakvere elurikkaimas metsas ja saemehe rahu: mina saan oma kaifi juba kätte!”
Lemmikloomade teema tekitab emotsioone kõige erinevamates kategooriates. Viimasel ajal on tähelepanu pälvinud ja õnneks ka korralikult uudisekünnise ületanud Eestisse lemmikloomaks toodud puuma. “Eestis puuduvad tõhusad regulatsioonid, mis kaitseksid eksootiliste loomade heaolu. Siin võib endiselt legaalselt soetada peaaegu iga looma, kui seda võimaldab CITES (Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) või Euroopa Liidu võõrliikide nimekiri. Lisaks hiljuti saabunud puumale on võimalik Eestis igal ühel soetada e-poest vaid paari klikiga endale skorpion või tarantel. Praegune tegevusetus ohustab nii loomi kui ka ühiskonda laiemalt. On aeg lõpetada probleemide ignoreerimine ja võtta vastutus.”
Eesti Loomakaitse Selts Delfi Lemmikloomas: “Naaberriigid seavad eksootiliste loomadega kaubitsemisele piiranguid, Eestis osta endiselt või lõvi”