#33 reedene meediaülevaade otsustas laupäeva ära oodata, sest hommikukohvi ajal on ka päris mõnus nädala teemasid kokku võtta. Seekord on fookus tööl (ja inimesel, kes seda tööd teeb).
Alustame veidi vanema (ja esimese Elu24) looga, mis tekitas väikese turbulentsi. Ikka juhtub, kui mõni välismaalane tihkab maarjamaa elu-olu kohta arvamust avaldada. Eesti kodakondsusega välismaalane Manan postitas sotsiaalmeedias video, kus räägib Eesti ulmelisest elukallidusest ning nendib, et meie maal on hea põli vaid IT-sektori palgaga. Ülejäänud inimesed lihtsalt…püsivad elus kuidagi. Ons see nii, või ta liialdab – jäägu see juba enda mõelda ja arutleda.
KOMMENTAAR ⟩ Eesti Vabariigi möödapääsmatult vajalikud töötajad (Postimees)
Eelmise teemaga jätkates – “igaüks on oma õnne sepp”-uskujad räägivad, et kui elu ei meeldi, siis mine õpi IT-d ja ongi rahamured murtud. Rahamured võib-olla küll, aga kuhu siis jäävad vaimsus ja kultuur? Neid kannavad veidi teise valdkonna inimesed, pidevalt alamakstud kultuuritöötajad-kunstnikud-kirjanikud ja nõnna edasi. Tekib küsimus, et kas me ühiskonna ja riigina üldse väärtustamegi oma kultuuri hoidjaid, kui ei suuda neist osadele isegi ravikindlustust tagada? Kas kultuur peab tootma majanduslikku kasumit, või on selle mõte siiski milleski muus?
Nähtamatu osa majandusest: mis on tasustamata hooletöö hind? (Praxis mõttekoda)
Tööst ja väärtustest veel. Ilmus mõttekoda Praxise aruanne tasustamata tööde osakaalust ühiskonnas. Analüüsi tulemused näitasid, et tasustamata hooletöö panus on nii ajalises kui ka rahalises väärtuses väga suur. Naiste panus on eriti märkimisväärne, olles ligikaudu 1,6 korda suurem kui meestel. Sisendipõhiste meetodite põhjal tehtud arvutuste kohaselt ulatub tasustamata hooletöö väärtus ligikaudu 4,6 kuni 11,5 miljardi euroni aastas, mis on 12–30% 2023. aasta SKP-st jooksevhindades. Ehk siis, need miljardid on tegelikult kellegi tasuta tehtud töö, nähtamatu, aga eksistentsiaalselt vajalik. Jällegi – väärtuste küsimus, kas pole?
Teel targema poliitika poole: kuidas parandada poliitikute ja teadlaste koostööd? (Eesti Ekspress)
Ekspressis ilmus lugu teaduse ja poliitika mittetoimivast kooselust, mida on riiklike otsuste tasandil ka palju näha. Peamise takistusena poliitilis-teadusliku süsteemi heale toimimisele toodi Eestis ja maailmas poliitikakujundajate ja teadlaste omavahelise mõtestatud dialoogi vähesust, teadusnõunike vähest mõju valitsuses ja poliitilise otsustusprotsessi lünklikkust võtmaks arvesse teadustulemusi.
Marek Tamm humanismist (Vikerkaar)
Ja lõpetuseks, läheme inimkesksusega edasi ja heidame pilgu humanismi olemusse. Kultuuriajaloo professor Marek Tamm räägib Vikerkaare taskuhäälingus humanismi tähendusest, ajaloost ja tulevikuvisioonidest. Lühikokkuvõttena: suur osa inimkonna probleeme tuleneb inimkesksest ja egoistlikust mõtteviisist, mis on meid viinud tupikusse. Pääsetee võib olla humanismi transformeerumine millekski enamaks kui inimese “mina” ja mõned sillutisekivid on sel teel juba laotud, ootamas esimesi julgeid sammujaid. Väga mõnus kuulamine laupäeva pärastlõunaks!
Tasaareng 