Meie 2024. aasta tasaarengu-maigulises Sirbi kolumnis* “Jätkumuutu või põru” kirjutas detsembris Aet Annist “Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“
Aet kirjeldab neoliberaalse kapitalismi stagneerunud olemust, mis hoolimata oma osa kriiside tekitamises ja süvendamises jätkab illusoorset paindlikkust, vältides sügavaid muutusi, mis võiksid tagada jätkusuutliku tuleviku. “Süsteemid ja struktuurid on tegelikult agentsuseta, otsustajad oleme ikka meie, ja muutusetahteta on ikka need, keda olemasolevad süsteemid ja struktuurid täna veel väga hästi teenivad.”
* Kolumn keskendub muutustele, mis koputavad järjekindlalt meie uksele ega anna asu. Kas tõmbame kardina ette ja kaevume turvalisse diivanisügavusse 90’ndate lohutusseriaali vaatama? Või julgeme ikkagi ust paotada, et sellele muutusele korra otsa vaadata ja ehk sõnakese juttugi puhuda? (vihje: seda seriaali saab hiljem ka vaadata)