Ilmateenistus lubas lumetormi ja raju ilma. Eks ole üks pärandoskusi ka rajuilmailu nautimine, värske lumi on kaunis ja värske õhk mõnus. Uudised loetud, tasub minna seda ilmailu lähedalt kaema!
Hobune aitab tudengitel metsa teha
Eesti maaülikooli tudengid ja hobumetsanduse huvilised harjutavad Vorbusel Terra lihttehnoloogia pargis palkide vedamist hobustega, keskendudes keskkonnasäästlikule metsatööle. Kursuse juhendaja Priit-Kalev Partsi sõnul vähendab hobumetsandus loodusele jäetavat jalajälge ja aitab taastada unikaalseid töövõtteid. “Kui talvel õigel ajal metsa ära teed, siis kevadel looduse tärgates ei saa arugi, et seal on puid maha võetud,” rõhutas osaleja Tõnu Sangla. Kursusel langetatud puud leiavad kasutust nii kütteks kui ka kohalike projektide tarbeks, näiteks pitsaahjuga väliköögi rajamiseks.
Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Tiia Kõnnussaare sõnul vähendab paberajakirjanduse kadumine sisukate lugude rõhku ja suurendab veebis pealiskaudsuse ohtu. “Veebis lokkav eklektika on kaasa aidanud tõejärgse maailma tekkimisele,” tõdeb ta. Kõnnussaar kutsub üles toetama väljaandeid, mis seisavad tõe ja tasakaalu eest ning suudavad pakkuda mõtteainest kiires infoajastus.
Kingapaelte sidumisest on saamas hääbuv pärandoskus
Elo-Hanna Seljamaa sõnul on mitmed esivanemate oskused, nagu kingapaelte sidumine, vajumas unustusse, sest tänapäevased lahendused vähendavad nende praktilist vajadust. “Jalanõud on mugavamad – näiteks krõpsudega või lukuga,” märgib ta, viidates muutustele igapäevaelus. Pärandoskused nagu rahvariiete valmistamine ja vanade tööriistade meisterdamine aitavad säilitada kultuurilist identiteeti ja kogukondlikku eluviisi.
Eesti keskkonnaliikumiste unustatud peatükk
Tallinna deklaratsioon aastast 1983 tõstab esile looduskaitse ja kunsti sümbioosi tähtsust, kutsudes üles kasutama visuaalkultuuri loodushariduse emotsionaalsemaks muutmisel. “Looduskaitses ei tohi vastanduda, vaid peab just liituma inimese poolt loodud esteetiline keskkond ja meie ema – loodus ise,” rõhutab deklaratsioon. See oluline dokument peegeldab Eesti looduskaitseliikumiste sügavamat ajalugu, mis ulatub tunduvalt kaugemale fosforiidisõjast.
Keskkonnakirve tiitel jõhkratele raiujatele
Eesti Keskkonnaühenduste Koda andis tauniva keskkonnakirve tiitli RMK-le ja keskkonnaameti metsaosakonnale. Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks mõeldud metsade osaline mahavõtmine enne kaitse alla jõudmist näitab ametite teadlikku tegevust looduse arvelt. “Me ei saa silma kinni pigistada selle ees, et suurima kahju loodusele on põhjustanud ametkondade vassimine,” ütles Kaarel Võhandu Eesti Ornitoloogiaühingust.
Metanoolitehase krundi taga keerlevad intriigid
Pärnu Rail Balticu kaubajaama külje all asuv kaitsealune mets on muutumas kuumaks kaubaks. Majandusminister Erkki Keldo (RE) alustas kiirkorras maa müüki, viidates miljardieurosele metanoolitehase projektile, kuigi konkreetseid plaane ega garantiisid tehase rajamiseks pole. “Tegemist on väga magusa tootmisalaga,” kinnitab linnavalitsuse esindaja, viidates võimalikele alternatiividele tehasele. Kelle kaukasse too väärtuslik põlismetsaga maatükk lõpuks kukub, näitab aeg.
Metsaosakonna uus juht – lahendusi ootamas
Rainer Kuuba kandideerib kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks, pakkudes põhjalikku kriitikat senise juhtimise ja otsuste kohta. Ta toob esile ministeeriumi suutmatuse rakendada kehtivaid seadusi ja määruseid, mis reguleerivad metsade majandamist ja raiemahtude piiramist. “Ministeeriumi metsaosakond vajab juhti, kes osakonna tõesti tööle paneks,” rõhutab Kuuba, viidates vajadusele reformida metsaõigusakte ja töökultuuri.
Tasaareng 