Meediaülevaade #31

Täna algasid Tasaarengu Eesti MTÜ talvepäevad – kõigepealt külastasime Kopli 93 kogukonnakeskust ning seejärel arutasime raamatuklubis Trebecki raportit “Getting wellbeing economy ideas on the policy table: theory, reality, pushback and next steps”.

Aasta esimest meediaülevaadet alustame Triinu Laane ja Mari-Liisa Parderi looga Sirbis: “Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis“. Kogukonnad võivad teha suuri asju, aga ei saa kogu maailmavalu ka nende lahendada jätta.” Tegemist oli Tartu ülikooli eetikakeskuse korraldatud ning kultuuripealinna põhiprogrammi kuulunud „Tartu maailmaülikooli“ projektiga, mis viis oma kolme tegutsemisaasta jooksul kokku Lõuna-Eesti aktiivsed kogukonnad ja teadlased, et koos arutleda kestlikkuse ning teiste ideekorjes esitatud teemade üle inspireerituna kultuuripealinna loovkontseptsioonist.

Teaduskommunikatsioonile keskendatud sündmustesari „Tartu maailmaülikool“ hõlmas aastatel 2022–2024 Tartu 2024 raames Lõuna-Eestit. Mida selle käigus õppisid kogukondadelt teadlased ja teadlastelt kogukonnad, saabki artiklist teada!

Teise loona soovitame aasta alguse puhul zooloog Aleksei Turovski lugu Postimehest: “Me pole ikka lahendanud küsimust tagumikust, oksast ja saest – ka liiga kergest püssipäästikust mitte“. Soov lihtsustada on loomulik, kuid maailm on määratult keeruline ja lihtsustamine võib viia väga valede järeldusteni.

Turovski: “Siit ka minu suur ja siiras soov uueks aastaks: ärge otsige keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid! Neid pole ja ei saa kunagi olema. Meie asi on tegeleda asjade juurtega, põhjustega ning leida sellest lahendused. Lahendused on pigem justkui omaette programmid, mitte arvud selle kohta, kui palju kitsi, hunte ja karusid tuleb küttida. Meil on vaja kasutada süvateadmisi, kuidas hoida Eesti loodust, kuidas hoida meie noori, kuidas neid kasvatada, kuidas neid õpetada.”

On kurvastav, et president jättis aasta viimasel päeval välja kuulutamata maapõueseaduse täiendamise seaduse, millega peatatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade ja nende muutmise taotluste menetlemine 2026. aasta alguseni (ehk üheks aastaks!). Samuti peatatakse juba esitatud taotluste menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine. President põhjendas oma otsust sellega, et seadus pole tema hinnangul kooskõlas põhiseadusega ning ta ei pea sellega loodud ettevõtlusvabaduse piirangut proportsionaalseks. Ettevõtlus ja ettevõtlusvabadus on oluline, kuid mitte sellise hinnaga, mida nii looduskeskkond, elu kui ühiskond praegu maksab.

Keskkonnakomisjoni juhi Igor Taro kinnitusel oli kaevanduslubade piiramine ka huvigruppidega läbi räägitud ja praktikas ei takista see ühegi ettevõttel ettevõtlusvabadust teostada. Taro märkis, et ettevõtjate sõnul on neil varusid piisavalt mitmeks aastaks ette ning see, et lubade menetlemine üheks aastaks peatatakse, pikas plaanis neid ei mõjuta.

Meediaülevaate lõpetame märgilise looga Eesti Ekspressist Eesti rahvusringhäälingust ja selle uudistetoimetuse peatoimetaja Anvar Samostist.

Eesti Rahvusringhääling on riiklikult rahastatud. Kas ERR esitab uudiseid ja teemasid erapooletult, on juba pikka aega olnud küsimärgiga. Eesti Ekspress võttis teema põhjalikult ette! Selle tarvis rääkis väljaanne enam kui veerandsaja inimesega ja tuli välja, et polegi liiga palju endisi ega praeguseid kolleege, kes Eesti ühe suurima uudistemaja ühest mõjukamast mehest Anvar Samostist üldse rääkida tahavad. Või julgevad. Mis neist sidemeist ikka rikkuda. Ja elu justkui jätkub muutusteta.

Aga kas peaks? Kas tuleks leppida, et portaal nõnda “keskealise mehe nägu on”, nagu sõnastas üks endine kolleeg. Ega sellega muud häda polegi kui et ühiskond on ju palju laiem. Kindlasti ei peaks see nõnda olema, et rahvusringhäälindus “on eeldus, et väga palju ajakirjanikult endalt initsiatiivi ei tule” – nõnda meenutas samuti üks endine kolleeg. Üks endine ajakirjanik sõnastas kitsaskoha järgnevalt: „Väga ülevalt alla sisu.”

Probleemi erinevaid tahke avas Ekspress üksjagu. Üks neist on ka see, et mitte keegi ei näe ERR-i sisse. “ERRi dokumendiregistrist ei saa maksumaksja just liiga hästi teada, kuidas täpsemalt riigieelarvest tulnud raha tele ja raadio tarvis kulutatakse.” Ekspress kirjeldas muuhulgas oma ponnistusi info teabenõuetega kätte saada (lõpuks sai).

Uude aastasse jaksu olla huvitatud sellest, mis toimub meie ümber ja kuidas asju aetakse ning kommunikeeritakse. Mitte miski ei aita ebaõiglusel rohkem lokata kui ühiskonna passiivsus.