Talvised ilmad ja hämar aeg loob võimaluse mõtiskleda nii looduse kui ka inimeste eluviiside üle ja arutleda, kuidas leida tasakaal igapäevaelu mugavuste, looduse säilimise ja ühiselt hoitavate väärtuste vahel. Teie ees on meediaülevaade #28. Mõnusat lugemist!
❄️ Tallinn võtab suuna tumedamale tulevikule kuid sedakorda heas mõttes – ilma tänavatel helendavate valgusreklaamideta! Idee pole ainult liiklusõnnetuste vähendamine, vaid ka linnaruumile loomulikuma hingamisruumi andmine. “Välireklaam kindlasti peegeldab sellist linna kuidagi kaubastumist. Linnaruum nagu avalik ruum eelkõige peaks olema vaba, et see tarbimine ei sunni ennast liiga palju peale,” sõnas Eesti arhitektide liidu asepresident Siim Tanel Tõnisson. Kuigi reklaamiettevõtted näevad selles liialdust ja ohtu sektori hakkamasaamisele, tervitab vähemalt linnurahvas vaatevälja muutumist rahulikumaks ja loomulikumaks.
❄️ Bioloog Juhan Javoiš vaatab rahvastikuprobleemidele läbi looduse prisma ja paneb meid mõtlema, miks inimesed oma ökoloogilist jalajälge pigem suurendavad kui vähendavad. Kuigi sündimus Eestis kahaneb, tõdeb ta, et globaalne rahvastikukasv jätkub veel aastakümneid, olles ökosüsteemile suureks koormaks. Javoiš rõhutab, et probleem pole mitte ainult rahvastiku suuruses, vaid ka selles, kuidas iga inimene ressursse kasutab: „Iga inimene kulutab täna rohkem energiat kui kunagi varem.“ Lahenduseks võiks olla ühiskondliku konkurentsi vähendamine ja ressursside säästlikum kasutamine, et leevendada ökoloogilist kriisi.
❄️ Eestlaste armastus liha vastu paneb proovile nii nende endi tervise kui ka planeedi elujõu, kuid teadlased näevad siin võimalust paremaks tulevikuks. Raivo Vilu uuring toob välja, et keskmine eestlane sööb ligi kolm korda rohkem liha, kui tervislikuks peetakse. Juba mõõdukas loomsete toodete vähendamine, näiteks liha aastase tarbimise kärpimine 70 kilolt 30-le, tooks kaasa olulise keskkonnamõju vähenemise. „See ei juhtu üleöö, aga iga samm loeb,“ kinnitab Vilu. Pakutud lahendus pole mitte keelamine, vaid arukas kohandumine, mis laseb nautida paremat tervist ja jätkusuutlikumat eluviisi.
❄️ Tiina Laanem heidab oma teravas ja satiirilises kirjutises pilgu inimeste ükskõiksusele looduse kahanemise ees, pöörates tähelepanu sellele, kuidas haruldasi loomi ja kalu lausa pühalikult jõululauale kantakse. Autor seab küsimuse alla meie mugavuse ja traditsioonide väärtuse, kui nende hind on elurikkuse kadu. „Kas sina tahad olla see, kes sööb ära viimase angerja või tuura?“ küsib ta, jättes vastuse lugeja südametunnistusele. Tundub, et gurmeetoiduga hellitatud ühiskond ei taha endale tunnistada, et mõnigi kunagi külluslik loodusvara on kahanemas ahnuse pärast.
❄️ Postimees kritiseerib valitsuse plaani muuta riigisekretäri ametikohale kandideerimise nõudeid, et võimaldada kandidaate, kellel puudub juriidiline kõrgharidus. Selline samm seab ohtu ametikoha apoliitilise ja seadustega kooskõlas oleva rolli. Juhtkirjas rõhutatakse, et nii tähtsat ametit ei tohiks kohandada ühe inimese – Keit Kasemetsa – jaoks, kelle sobivus juba praeguses ametis on kahtluse alla seatud. Riigisekretär peab olema sõltumatu ja suuteline täitma ülesandeid kõrgeimate riigivalitsemise põhimõtete järgi, mis nõuab selget ja erapooletut pädevust. Selline praktika, kus ametikoha nõudeid muudetakse vastavalt poliitilistele eelistustele, õõnestab demokraatlikke protsesse ja kahjustab võimude lahusust. See võib avada tee poliitiliselt motiveeritud otsustele ja halvendada avaliku sektori usaldusväärsust.
❄️ Lõpetuseks mõelgem kaasa: Mari-Liis Ummik kutsub üles mõtlema tarbimiskultuuri ja odavate plasttoodete tegelike kulude üle. Plastitootmine algab ressursimahukatest kaevandamis- ja töötlemisprotsessidest, paiskab õhku miljardeid tonne CO₂ ja tekitab keskkonnakahju, mis jääb esialgu tarbijale nähtamatuks. „Üheksa korda mõtle, üks kord osta,“ soovitab Ummik, kutsudes jõulude ajal eelistama läbimõeldud ja keskkonnasõbralikke valikuid, mis toetavad pigem kvaliteetaega ja lähedastega koosolemist kui ülearust tarbimist.
Tasaareng 