Pühapäeva pealelõunane lühike välismeedia kokkuvõte ootab lugemist. Uudiseid siit ja sealt, maa alt ja maa pealt, häid ja halbu. Rahulikku I adventi ja tasast pühadekuu algust. 
Hispaanias Valencias tulid kümned tuhanded inimesed tänavatele protesteerima võimude kehva reageerimise vastu ohvriterohketele üleujutustele. Oktoobri lõpus tabasid Valencia piirkonda viimaste aastakümnete rängimad üleujutused, milles hukkus vähemalt 220 inimest. Protestijad süüdistavad võime hilinenud hoiatustes ja aeglases reageerimises. Protesteerijad skandeerisid: “Mõrtsukad! Mõrtsukad!” ning nõudsid kõrgete ametnike tagasiastumist või isegi kohtu alla andmist. Politsei ja protestijate vahel tekkisid ka kähmlused. Tundub, et loodusõnnetused võivad kiiresti muutuda poliitilisteks kriisideks, eriti kui inimesed tunnevad, et neid on alt veetud. Protesteerimine ja enda nähtavaks tegemine on siin võti andmaks valitsejatele teada, et ühiskond ei nõustu valitud suunaga. Siin on miski, mida meil oma kodumaal oleks vaja rohkem rakendada – teha ennast kuuldavaks.
Bloomberg Greeni analüüs hoiatab, et lootus kliimamuutuste vastu võitlemiseks on kadumas. Eesmärgid, mis on seatud 2030. aastaks, nagu taastuvenergia võimsuse kolmekordistamine ja elektriautode müügi suurendamine, on tõsiselt ohus. Näiteks taastuvenergia võimsuse kasvutempo ei ole piisav eesmärgi saavutamiseks. CDP tegevjuht Sherry Madera ütleb: “Sellel on reaalsed mõjud inimestele, planeedile, tööstustele ja majandustele, kui me nendest eesmärkidest ilma jääme.” Rahvusvahelised tehnoloogiahiiglased nagu Google ja Meta seisavad silmitsi raskustega oma kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna tehisintellekti (AI) kasutuselevõtt suurendab energiatarbimist. Näiteks Google’i heitkogused on viimastel aastatel kasvanud umbes kaks kolmandikku. “Me kasutame elektrit üha enam kõikjal: autodes, tööstuses, kodudes,” märgib Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht Fatih Birol. Kuigi AI võib pikas perspektiivis aidata kliimameetmeid kiirendada, tekitab see lühiajalises plaanis uusi väljakutseid. Maailma pangandussektor on lubanud suunata triljoneid dollareid rohelistele investeeringutele, kuid tegelikkuses jääb fossiilkütuste rahastus endiselt liiga kõrgeks. Suured pangad, nagu JPMorgan ja Bank of America, on seadnud ambitsioonikad eesmärgid, kuid kliimaaktivistide sõnul on oluline vaadata, kui palju rahastatakse jätkuvalt fossiilkütuseid. “See viitab sellele, et nende algsed eesmärgid olid suhteliselt tagasihoidlikud ja tegelikkuses saaks palju rohkem ära teha,” ütleb Anderson Lee Maailma Looduse Fondist. Et saavutada Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgid, peaks puhta energia rahastamise vs fossiilkütuste rahastamise suhe olema 4:1, kuid praegu on see vaid 0,73:1. Võib-olla peaksid pangad oma lubadusi tõsisemalt võtma ja suunama ressursid päriselt sinna, kus neist on planeedile kõige rohkem kasu.
Saksamaa tööstushiiglane Bosch teatas, et 450 töötajat lähevad alates järgmisest kevadest üle 4-päevasele töönädalale koos palgakärpega. Ettevõtte esindaja sõnul on põhjuseks raske majanduslik olukord. Töötajate töönädal väheneb 38–40 tunnilt 35 tunnile alates 1. märtsist. Bosch, mis teenib üle poole oma tuludest autotööstusest, seisab silmitsi vähenenud nõudlusega Euroopas. Tundub, et Bosch valib mõistlikuma tee, ning otsustab vähendada teadlikult kulusid, selle asemel, et olla hiljem sunnitud samaks vastu tahtmist samas säilitades rohkem töökohti.
Hollandis asub ainulaadne äärelinn Oosterwold, mille 5000 elanikku peavad vähemalt poolt oma kinnistust kasutama toidu kasvatamiseks. See on omamoodi linnaaianduse elav eksperiment, kus elanikud leiavad loovaid viise, kuidas täita seda unikaalset nõuet. “Igaüks leiab enda retsepti,” ütleb kohalik elanik Marco de Kat, kes saab suure osa oma toidust otse oma aiast. Elanikud võivad ehitada majad nii, nagu soovivad, kuid peavad tegema koostööd teistega, et lahendada selliseid küsimusi nagu tänavanimed panemine, jäätmekäitlus ja teede rajamine. Oosterwoldis pole kahte sarnast aeda – mõni kasvatab õunapuid, teine rajab kasvuhooneid või peab väikest farmi. Jalil Bekkour, on oma aianduskire muutnud ettevõtluseks, avades restorani, kus 80% toorainest pärineb kohalikust kogukonnast. Hiljuti avatud toiduteabekeskus Food Hub aitab elanikel jagada teadmisi ja kogemusi, et muuta aiandus veelgi edukamaks. Eesmärk on ambitsioonikas: toota 10% Almere linna toidust. Eksperdid usuvad, et Oosterwoldi mudelit võiks rakendada ka mujal maailmas, et luua elavaid ja jätkusuutlikke kogukondi. Võib-olla peitub tuleviku linnaplaneerimise võti just selles – ühendades inimesed oma maa ja toiduga ning tekitades ise hakkama saavaid kogukondi.
Tasaareng 