Räägime rahast! Tohohh… kas tasakad on sattunud investeerimis- ja finantsvabaduse lainele? Mitte päris. Küll aga tasub seda süsteemi tunda, et mõista, milline on selle roll üleüldises asjade kiivakiskumises (sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonnaprobleemid, demokraatiakriis kui nüüd mõnda nimetada).
Kuna meie globaalne finantssüsteem on sisuliselt loodud majanduskasvu lükkama (ja vastupidi), siis on tasaaarenejad siin ja sääl selle valdkonna luubi alla võtnud. Näiteks vaatasime augustikuisel Tasaarengu filmiõhtul “Finding the Money” dokfilmi (USA), mille põhisõnumiks oli, et suurriikide valitsuste jaoks pole probleem mitte raha leidmises, vaid inflatsiooni ohjamises. Valuuta kontrollijad (nt USA, Euroopa Liit, Venemaa, Hiina jne) saaksid kriisidega tegelemiseks alati raha juurde “luua” ning inflatsiooni ohjamiseks maksude kaudu raha käibelt “ära põletada”. Küll aga teeb inflatsiooni ohjamise keeruliseks see, kui raha kuhjub patta (ehk siis ebaproportsionaalselt väikese jõuka seltskonna kätte), kust seda on poliitiliselt keeruline läbi maksude ringlusest tagasi kutsuda.
Kui praegune finantssüsteem ei toimi, siis millises suunas tuleks seda reformida? Teokoja liige Maiko Mathiesen sukeldus veidi sügavamale ja töötas läbi sel aastal avaldatud raamatu Capitalism and the Market Economy (vt. kommentaari).
“Kapital ja turumajanduse” autoriks on Jonathan McMillan, mis on pseudonüüm kahe inimese koostööst: ökonomist Jürg Müller ja anonüümseks jääda sooviv tegevpankur. Raamatu sisuga tutvudes pole tegevpankuri anonüümsus üllatav, sest pangandus ja üleüldine tänapäeva majandussüsteem saab seal veenvalt ja teaduspõhiselt (viiteid enam kui 300!) puid alla.
Järgnevatel päevadel toob Maiko välja autorite põhisõnumid selle kohta, kuidas lahendada kapitalismi, hiidkorporatsioonide ja keskpankade süül tekkinud probleeme.
1 – TURUMAJANDUS ≠ KAPITALISM
Kapitalismil on palju definitsioone. McMillani järgi on tegu majandusliku korraga, kus korporatsioonid kontrollivad enamikku kapitalist (loodusvarad, raha, hooned, masinad jne)
Turumajandus aga pole, vastupidiselt üldlevinud arvamusele, sünonüümne kapitalismile. Turumajanduse tunnuseks on hoopis üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus. Seda kõike reguleerib Adam Smithi kirjeldatud “nähtamatu käsi”.
Kontrollimine versus vaba kaubandus? Hmm…
Järelikult on turumajanduse ja kapitalismi vahele juba eos sisse kirjutatud konflikt: kui turujumajandus eeldab vaba kauplemist, siis kapitalismi eesmärk, nagu McMillan väidab, on alati olnud vastupidine – turgude ja kaubanduse monopoliseerimine jõukamate ühiskonnagruppide poolt. Sel muinasjutul ei saagi olla rõõmsat lõppu.
Tasaareneja vaatevinklist: kuna süsteemsed eelised korporatsioonidele ning vaba turg koos toimida ei saa, siis ei saa ka tänapäeva majandussüsteemi kutsuda “kapitalistlikuks turumajanduseks”. Pealegi eksisteeris turg (erinevate osapoolte vaheline kauplemine ja suhtlus) ammu enne kapitalismi ning võib vast mürki võtta, et toimetab edasi ka post-kapitalismis, mis saabub varem või hiljem niikuinii (igavest pole siin maailmas miskit). See, milline majandussüsteem on inimkonna evolutsioonis järgmine, jääb meil ühiselt, kobarkriiside mitmekülgse surve all eksperimenteerides, välja arendada.
Siit küsimus laiale ringile – kuidas kirjeldaks kapitalismi sina?
€$¥
Tasaareng 