Käes on aeg asetada järgmine müüt Müüdimurdja 
alasile – haamer valmis ja purustama!
Müüt #4: Praegune majandussüsteem on inimesele loomupärane ja paratamatu; selle muutmine aga loomuvastane.
Vastus: Tegelikkuses ei ole praegune majandussüsteem inimesele ei loomupärane ega paratamatu. Ajalugu näitab, et inimesed on loonud mitmesuguseid majandussüsteeme, mis põhinevad koostööl, jagamisel ja vastastikusel abistamisel. Majandussüsteemid on inimeste endi loodud abstraktsioonid, mida saab muuta vastavalt ühiskondlikele vajadustele ja väärtustele.
Inimkonna majandusajalugu on mitmekesine: Antropoloog David Graeber näitab oma raamatus “Võlg: Esimesed 5000 aastat” (2011), et võla ja krediidi mõisted eelnesid raha kasutamisele. Paljud varased ühiskonnad toimisid krediidipõhiselt, kus majanduslikud suhted olid hoopis sotsiaalsed kokkulepped, mitte turupõhiselt toimivad süsteemid. Majandussüsteemid on sotsiaalsed ideed, mida saab muuta ja kohandada vastavalt vajadusele.
Majandus kui sotsiaalne valik: Karl Polanyi analüüsib oma teoses “Suur transformatsioon” (1944) turumajanduse tekkimist 19. sajandil. Ta väidab, et isereguleeruv turg ei ole inimühiskonna loomulik seisund, vaid sotsiaalne konstruktsioon, mis sageli põhjustab sotsiaalseid ja ökoloogilisi probleeme. Majandussüsteemid on kujunenud sotsiaalsete ja poliitiliste otsuste tulemusena, mitte vältimatu osana inimarengust.
Koostöö üle konkurentsi: Thomas Widlok uuris oma raamatus “Anthropology and the Economy of Sharing” (2017) ühiskondi, kus jagamine ja koostöö on majanduskorralduse aluseks. Ta toob näiteid kogukondadest, kus ressursse jagatakse vabalt, rõhutades, et koostöö ja altruism on inimloomusele omased ning võivad vabalt olla eduka ning toimiva majandussüsteemi aluseks.
Alternatiivsed majandusmudelid on võimalikud: Kate Raworth esitleb oma raamatus “Sõõrikumajandus: seitse viisi mõtlemaks nagu 21. sajandi majandusteadlane” (2017) uut majandusmudelit, mis seab esikohale inimeste heaolu ja planeedi piiride austamise. Ta argumenteerib, et praegune majandussüsteem vajab ümberkujundamist ning see on nii võimalik kui ka vajalik jätkusuutliku tuleviku tagamiseks.
Majandus ja keskkond käsikäes: Jason W. Moore teosest “Capitalism in the Web of Life: Ecology and the Accumulation of Capital” (2015) selgub, kuidas kapitalism on integreerinud looduse ekspluateerimise oma akumulatsiooniprotsessi. Ta väidab, et praegune süsteem on keskkonnale kahjulik ja majandussüsteemi muutmine on hädavajalik nii inimeste kui ka planeedi tervise huvides.
Inspiratsiooniks ja mõtisklemiseks: Mitmed põlisrahvaste kogukonnad üle maailma praktiseerivad majandussüsteeme, mis põhinevad vastastikusel abistamisel ja jagamisel. Näiteks Aafrika ubuntu filosoofia rõhutab kogukonna ühtsust ja üksteise toetamise tähtsust. “Ma olen, sest me oleme”. See ja mitmed teised näited põlisrahvaste seas näitavad, et alternatiivsed süsteemid on mitte ainult võimalikud, vaid saavad olla ka edukad.
Kuuleme tihti väidet, et konkurents ja isekus on inimloomuse aluseks kuid unustame, et koostöö ja altruism on olnud inimkonna ellujäämise võtmeks. Evolutsioonibioloogia ja -psühholoogia uuringud näitavad, et inimeste võime koostööd teha ja üksteist toetada on olnud meie liigi arengus kriitilise tähtsusega.
Muutused majandussüsteemis ei ole loomuvastased; need on loomulik osa ühiskonna arengust. Ajalugu on täis näiteid, kus ühiskonnad on oma majanduskorraldust muutnud, et paremini vastata inimeste vajadustele ja ühiskonna väärtustele.
Teeme koos julgeid samme ja kujutame ette majandust, mis teenib kõiki inimesi ja austab samal ajal ka meie planeeti. Muutused algavad meist endist!
Tasaareng 