Eesti lennundusmaastik on viimase kümnendi jooksul pakkunud rohkem draamat kui mõni seebiooper. Estonian Air, mis oli meie rahvuslik uhkus, oli sunnitud lõpetama tegevuse peale 8. novembril 2015 kõlanud Euroopa Komisjoni otsust, mis kohustas ettevõtet tagastama ebaseaduslikult saadud riigiabi. Kuna sellist summat polnud kusagilt võtta, esitati pankrotiavaldus 20. novembril 2015 . Nüüd, üheksa aastat hiljem, on Nordica, Estonian Airi avalikult varjatud järeltulijana, sattunud sarnasesse olukorda. On irooniliselt naljakas, et mõlema lennufirma pankrotiavaldused esitati samal kuupäeval – 20. novembril –, kuid üheksa-aastase vahega. Tundub, et 20. november on Eesti lennunduses saanud omamoodi “mustaks reedeks”. Siiski, siiski tegemist on positiivse uudisega: maksuraha selles riigiettevõttes enam ei põle, lendude arv ajutiselt väheneb ja kütust ka ei põle nõnda palju. Võib-olla peaksime tänama Estonian Airi ja Nordicat nende panuse eest kliimamuutuste vastu võitlemisel – kuigi see polnud ilmselt nende esmane eesmärk. Võibolla peaks Eestis lennukite ja kiirrongide asemel mõtlema, kas iga teekond peab olema ikka võimalikult lühike, kiire ja lennukas? Ehk oleks nüüd aeg võtta aega ja nautida tasast teekonda, märgata enda ümber elu, inimesi, loodust ja imesid? 
ERR “Nordica esitab pankrotiavalduse”
“Keskkonnakahju tekitati teadlikult. Andmeid moonutati. Riskihirm tõi suure kahjumi. Elektrilevi lõhkumine kaotas ettevõtte kriisivalmiduse. See on Hando Sutteri aegse Eesti Energia juhtimise stiil, mille kohta valmis väga kriitiline erikontrolli raport. Täies mahus ei näe avalikkus seda mitte kunagi. Kui palju avalikuks saab, on olnud viimaste nädalate terav vaidlusküsimus, teksti on silutud ümaramaks. Ent dokumenti maha vaikida, nagu tehti suurel määral Nordica erikontrolli raportiga tänavu talvel, pole võimalik.”
Delfi “Eesti Energia erikontroll paljastab armutult eelmise juhtkonna rängad vead”
Tarkust oleks väga palju vaja. Ja hoolivust. Ja suure pildi nägemist. Ja valmisolekut ühishuvide eest seisma ja neid kaitsma. Sel nädalal arutas Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena “Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele.” On muret tekitav, et ei ole enam oluline arvestada objektiivset tõde. Isegi nii olulisel teemal arutledes on saadikuid, kes esitavad oma seisukohti justkui elaksid nad paralleeluniversumites. Istungit on võimalik kõigil ka järgi vaadata, mida soovitame kindlasti teha. Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna füüsika instituudi kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaatori Maia-Liisa Antoni ettekanded ja vastused küsimustele on väärt kuulamist.
Siia juurde soovitame Vabaühenduste Liidu huvikaitse spetsialisti Maarja-Liisa Kapaun artiklit “Kodanikuühiskonna toetuste kärped ei päästa riigieelarvet”. Meil kõigil tasub järele mõelda, mille või kelle huvides tegutseme ning kas selle tegevuse jaoks valitud viisid on kõige eesmärgipärasemad. “Üks on vähemasti kindel: kodanikuühiskond probleemide kerkides naljalt Lätti ei põgene,” lõpetab Kapaun oma artikli.
Galaktilised antropoloogid külastavad Maad ja avastavad töömaailma veidravõitu vastuolud: Jaapanis ei julge inimesed tööst lahkuda ilma sügava rituaalse vabanduseta, Indias peetakse 70-tunnist töönädalat vaesusest pääsemise teeks, samas kui USA San Juani saartel on leitud harmoonia 32-tunnise töönädala ja rahuldust pakkuva elu vahel. Lahkudes mõtisklevad tulnukad, kas inimkond võiks kord mõista, et õnn ja areng ei pruugi peituda lakkamatus rügamises, vaid hoopis lihtsamas ja tähendusrikkamas elus.
Novaator “Maalaste töökorraldus tekitaks tulnukateski hammingut”
Kas lihtne ja tähendusrikas elu tähendab ka 7-9€ glögi Tallinna jõuluturult, jääb igaühe enda otsustada. Hoolimata väidetest, et glögi hinnatõusu peamised põhjused on inflatsioon, suurenenud tootmis- ja energiakulud ning üldised muutused majanduslikul ja poliitilisel turul, imestavad ilmselt paljud, et kas siis kõik toidukaubad on Eestis kahekordistunud? Ehk on pigem küsimus kellegi kasumi ootuses, mille tulemuseks on kohalike võõrandumine vanalinnast. Küsimusega aga, et kas galaktilised antropoloogidki sellele üldse tähelepanu pööraksid või oleksid jõuluturu avamise aegu kaugel oma galaktikates, lõpetame sellenädalase meedia ülevaate.
Kõigile, kel lumi maas, mõnusat lume nautimist, teistele – ega tali ilmselt taeva jää!
Tasaareng 