Parem hilja kui mitte kunagi – reedene meediaülevaade #20 on teie ees! Kõik toob kokku – pimeduse süles.
Alustuseks räägime klassidest…võiks ju arvata, et klassiühiskond on koos ebamugavate ajaloosündmustega minevikku jäänud, aga kus sa sellega. Sellekuine Müürilehe number, mis on pühendunud ühiskondlike klasside teema lahkamisele, tekitas kodumaises konnatiigikeses paraja arvamuste tormi, mis ilmselt on tunnistuseks sellest, et teema kõnetab, teeb haiget, ajab naerma või siis hoopis närvi – vastavalt siis lugeja…ee…klassile? Ühesõnaga, suurepärane teemapüstitus, palju huvitavaid mõtteid ning kõige mõistlikum oleks see number lihtsalt kaanest kaaneni läbi lugeda. Panime alustuseks juhtkirja, saab suu magusaks ja siis juba edasi liikuda.
** Kas sinu klass tekitab sinus kassi? / Müürileht #144 number
Tohoh! Mis toimub? Eesti teedel vurab aina enam Tšehhi numbrimärgiga noobleid automobiile. Kas Eestist on saanud Tšehhi jõukate kodanike lemmiksihtkoht? Lähem vaatlus kinnitab, et roolis on siiski meiekandi rahvas ja sel moel saab mööda hiilida solidaarse majanduse ebamugavustest, nagu näiteks maksud – meie baasvajaduste katteallikas. Irooniline, et sedasi kipuvad käituma need, kellel on teiste ees juba niikuinii korralik majanduslik edumaa. “Midagi on pildil valesti” nendib Äripäev ja oleme vägagi nõus. Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine on meie kõigi ühine vastutus ja huvi, sest õnnelikust ühiskonnast võidavad lõppkokkuvõttes kõik selle liikmed, ka need võõrriigi-Lambo juhid.
** Tšehhi numbritega luksusautod Eesti teedel – midagi on pildil valesti
Maksuamet võttis ette Tšehhi autoskeemi Eestisse toojad / Äripäev
Meri on ja jääb, aga kalamehed juba muiste teadsid, et kalasaak pole kunagi lõputa. Räime käsi, või siis pigem uim, ei käi viimasel ajal hästi ning erinevad uuringud annavad vastakat infot. Kuigi Läänemere ökosüsteemi jaoks niivõrd olulise liigi puhul võiks püügikvoodid olla pigem konservatiivsed, on Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu siiski otsustanud räimepüügikvoote kahekordistada. Rootsi kalurid ja teadlased, tundub, on ühisvara tragöödia kontseptsiooniga paremini tuttavad ning eelistaks seda pigem vältida. Püüaks mõned aastad vähem räime, võidaks sellest ju tegelikult kõik!
** Rootsi kritiseerib teravalt Läänemere räimekvoodi suurendamist / ERR
Kliimateaduste professor Piia Post räägib otse ja ausalt sellest, mida kujutab endast kliimamuutus üldiselt, mida toob see kaasa Eestis ja mida saame meie teha. Meeldiva üllatusena toob professor välja just selle sõnumi, mida kannab edasi ka Tasaarengu Eesti. Tsitaat artiklist: “Seega ilmselt suurim muutus peaks toimuma inimeste mõtlemises ja mitte ainult üksikisiku peas, vaid ka kogu maailmakorra mõtlemises selles mõttes, et majanduskasv ei ole põhimõtteliselt võimalik kliimamuutuste seisukohalt. Kui me aina rohkem tarbime, siis tarbime alati rohkem energiat ja kuna suur osa energiast on ikkagi fossiilkütustel põhinev, siis sedasi me asja ära ei lõpeta.”
** Professor: temperatuuritõusu piirab uue tehnoloogia asemel mõtteviisi muutus/ ERR Novaator
Energiast rääkides…lokaalne ja hajutatud energiatootmine on hea mitmel põhjusel: see katab kohalikke vajadusi, on kriisikindel, parandab kohalikku sotsiaalmajanduslikku olukorda jne. Selles valdkonnas on lisaks päikesele ja tuulele esile kerkinud ka meri, mis salvestab soojust täitsa niisama ja targalt toimetades saaks sellest ehk meiegi oma külmas kliimas abi. Lennusadam on sarnase küttemudeli peal juba üle kümne aasta, midagi sarnast tehakse ka Soomes, ning nüüd on seda plaanis katsetada veidi suuremas mastaabis ka Tallinnas. Elame-näeme!
** Toasoe mereveest? Tallinnas saaks mere abil soojust toota peaaegu aasta läbi/ Delfi Roheportaal
Lõpetuseks jälle midagi suuremat. Neljapäevase Postimehe “Inimene ja loodus” on head lugemist täis, sh. Kalevi Kulli eepiline kõne. Aga seekord tõstaks sealt esile Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho mõtteavalduse sellest, et Eesti võiks lõpetada halastamatu turumajanduse järel jooksmise ning mõista, et meie maal on alles veel see hindamatu rikkus, millest suur osa Euroopast on juba ilma jäänud. “Eestit ei saa põhjendada majanduslike argumentidega – seda teadis juba Jakob Hurt –, teda saab põhjendada looduslike ja kultuuriliste argumentidega. Selle alusega, millel seisab meie põhiseadus.”
** Toomas Kiho ⟩ Järele anda turumajanduslikule edukultusele tähendab Eesti lakkamist / Postimees
Tasaareng 