Seekordne, järjekorras #19 meediaülevaade, viib meid sügiseselt mõtlikele radadele, lehtedest libedatele kõnniteedele ja hinge lõikavasse igapäevarealismi. Siiski, lisaks negatiivsetele laengutele levib oktoobriõhus üht-teist positiivsetki.
Postimehe teadusrubriigis mõtiskleb Kalevi Kull elujõust, tähendusest, Eestist kui õkosüsteemist, häbist, valikutest, halbadest harjumustest ja aust. Eesti elujõud ei seisne mitte ainult meie inimeste ja kultuuri elujõus, vaid kogu Eesti elurikkuse, kõigi hingeliste elujõus, inimesed ja kultuur sealhulgas. Võitlus loodusega toob alati kaotuse, isegi võidu korral. Suure tüki vabadust ja iseseisvust oleme juba ära andnud – me ei saa enam omatahtsi kustutada tulesid, et näha tähti, me ei saa enam vaigistada mootorimüra, et kuulda oma looduse hääli. Sõrm on antud. Me oleme oma meelte elujõu ära andnud.
ERR Novaatori teaduselu portaal annab teada muutustest kaasava ühiskonna olulisuse mõistmise suunas. 2024 aasta Nobeli majanduspreemia pälvisid USA majandusteadlased Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James Robinson. Nende töö keskendub sellele, kuidas institutsioonid mõjutavad riikide jõukust ja miks mõned riigid on rikkamad kui teised. Laureaatide uurimused näitavad, et riigid, kus institutsioonid on kaasavad ja teenivad laiemat elanikkonda, on majanduslikult edukamad kui need, mis keskenduvad väikese eliidi huvidele. Samuti tõstavad nad esile ajalooliste faktorite, näiteks kolonialismi mõju tänapäeva majanduslikule ebavõrdsusele ning selgitavad, kuidas õigusriik ja demokratiseerumine aitavad vaesusest välja murda.
Postimehe arvamusküljel arutleb TEOkoja liige ja mereökoloog Mariliis Kõuts vetikaviljelusest ja selle abil nii rannarahvale kui Läänemerele uue hingamise andmisest. Vetikad pakuvad mitmesuguseid keskkonna- ja majanduslikke eeliseid, sealhulgas toitainete sidumist ja süsiniku vähendamist vees, aidates seeläbi leevendada eutrofeerumist Läänemeres. Vetikaid saab kasutada toidus, väetises, meditsiinis ja biokütustes. Ruhnul on juba käimas vetikate kasvatamise pilootprojekt, mille eesmärk on luua jätkusuutlik majandamine, toetada kohalikku kogukonda ja edendada turismi ning kohalikku toidukultuuri. Mis seal salata – vetikast saab nii maitsva salati kui pitsa!
Päevalehest saame lugeda MTÜ Roheline Kogukond juhatuse liikme Riho Raassilla tõdemust, et üleraie tõttu saame kuni 330 miljonit eurot trahvi (lisaks sellele, et üle raiusime), Kliimaministeerium väidab süü olevat Ukraina sõjal. Kliimaminister Yoko Alender väidab artiklis, et suur kasvuhoonegaaside puudujääk metsanduse ja maakasutuse sektoris tuleneb Ukraina sõjast, mis on väidetavalt suurendanud survet metsade raieks. Kuid faktid räägivad hoopis teist keelt. Raiemahud hakkasid tõusma juba 2011. aastal ja saavutasid praegusega sarnased mahud 2015. aastal – seitse aastat enne sõja puhkemist. Näib, et aasta hämaministeeriumi tiitel kuulub kliimaministeeriumile.
Müürilehes on Henri Kõiv intervjuus Rainer Katteliga käsitlenud Eesti ühiskonna klassistumist ja selle probleeme, mis ilmnevad näiteks rahutustes ja äärmuslike poliitiliste jõudude esiletõusus. Kattel tõstab esile vajaduse reformida majandust, maksupoliitikat ja kultuuripoliitikat, et vähendada ühiskondlikku ebavõrdsust. Tema sõnul on rohepöörde ja innovatsiooni laiem mõju Eestis alahinnatud. Ta kritiseerib ka Eesti maksusüsteemi ja poliitilist diskursust, mis soodustab ühiskonna kihistumist. Kultuuripoliitika võiks aidata pidurdada klassistumise mõju, toetades ühiskonna mitmekesisust.
Tasaareng 