Selle nädala meediaülevaade sisaldab vaid pisikest osa sellest, mida selleks puhuks läbi sai hekseldatud ja arutatud. Aeg on kallis ja seda tasub hoida ning veeta võimalusel kõige enam selliselt, et endal oleks päriselt hea meel! Selle mõttega lähme teele ja vaatame, millised lood sõela läbisid.
Täna avaldas Eesti Rahvusringhääling ülevaate kriitikast metsaseaduse muutmise seaduse eelnõule. Kriitikat on tehtud seinast seina, kuid arvestades kui palju on Eestis metsa juba aastaid üleraiutud, on aeg ka eelnõus selle teadmisega arvestada.
On enam kui asjakohane, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jättis seaduseelnõu kooskõlastamata. Ministri sõnul toovad plaanitud muudatused kaasa põllumajandusmaa vähenemise ja ohustavad toidujulgeolekut. […] Hartman märkis, et kuna põllumajandusmaa kasutusele konkureerivad ka päikesepargid, tuulepargid, taristuehitus ja hoonestamine, väheneb põllumajandusmaa niigi.
Justiitsministeerium soovib kliimaministeeriumilt selgitust, miks jäeti erandlikult koostamata eelnõu väljatöötamiskavatsus. /…/ Kuna metsanduse arengukava (MAK) koostamise eesmärk oli ka laialdane huvirühmade kaasamine, siis vajab justiitsministeeriumi hinnangul selgitamist, mismoodi on edaspidi lahendatud laialdane kaasamine viidatud teiste dokumentide puhul ehk kas ja kuidas saavad huvirühmad edaspidi oma sisendi metsanduse arengu küsimustes esitada (*kliimaministeerium on eelnõusse kirjutanud plaani MAK-i koostamisest edaspidi loobuda).
ERR: Ministeeriumid leidsid metsaseaduse eelnõust ridamisi puudujääke
Eesti Roheline Liikumine tegevjuht Marilin Eessalu ja Potsdami Helmholtzi Keskuse Jätkusuutlikkuse Instituudi (RIFS) vanemteadur Halliki Kreinin selgitavad, et kuigi katsed suunata äritegevust kestlikumatele radadele lähevad Euroopas üle kivide ja kändude, ei tähenda see siiski, et me poleks õigel teel. Mure on väga tõsine.
“Eesti riigiametnike vastuseis ettevõtete hoolsuskohustusele on olnud murettekitav. See on vastuseis väga fundamentaalsetele ning samas täiesti minimaalsetele reformidele, mille eesmärk on kaitsta inimõigusi ja keskkonda lühiajaliste ärihuvide eest.”
ERR: Ärivabadus vajab kliimakriisis piiramist
Oleme Pärnusse planeeritavat metanoolitehase teemat varasemaltki kajastanud. Teerull aga sõidab edasi. Pärnu Postimees kirjutab, et riik on otsustanud ala panna enampakkumisele. Tekitab nõutus, kuidas on riik teinud otsuse vääriselupaik (sisuliselt kaitseala) maha müüa ja nõnda selle kaitsmise kohustusest vabaneda. Pärnu puhul võib loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekännu jutu järgi jääda küll mulje, et kolmest küljest laiub mets, ent selline vana, puhkeväärtusega metsatükk on tegelikult defitsiit. “Kindlasti on linnal tühermaad, kuhu see vabrik mahutada. Seda ei peaks tegema siia, kus selline algupärane metsakooslus,”
Pärnu Postimees: Riik astub Pärnu miljarditehase suunas kindlaid samma, samal ajal võitlevad looduskaitsjad haruldase metsatüki eest
Ökoloog, ema ja Tasaarengu Eesti MTÜ liige Jaanika Altraja kirjutas sellest, kuidas murekohaks on see, et rohepööre Eestis näib keskenduvat tegeliku jätkusuutlikkuse asemel rohepesule ja Euroopa Liidust raha koju toomisele mis iganes hinnaga.
“Kas raha suunamine megaprojektidesse on õigustatud ja suurendab tegelikult säilenõtkust ning on jätkusuutlik? Korraks võib see ju riigikassasse tuua tulu, kuid hiljem peame kulukaid objekte ja taristuid ülal pidama. Näiteks toetusrahaga ostetav hiidraudtee elavdab ehitamisprotsessi ajal ehk veidi majandust, aga pärast tuleb selle ülalpidamise eest muudkui maksta. See on ju samuti siis laen – tarbimislaen –, aga lihtsalt teisel kujul – alguses on küll ehk mõnusam, aga pärast veelgi hullem.”
Postimees: Eesti rohepööre võiks olla investeering, mitte tarbimislaen
Ökoloog ja keskkonnateadlane Asko Lõhmus kirjutab Postimehe külgedel rohepöörde mõistest ja sellest, kuidas vähendada polariseerumist. “Rohepööre” on lühikese ajaga muutunud Eestis ideoloogiliselt laetud sõnaks, mida igas seltskonnas ei tasu mainida. Kestlikkusteadlase jaoks on see frustreeriv, sest sunnib leiutama üha uusi sõnu, mida võib tabada sama saatus.
Polariseerumise vähendamiseks või vähemasti vastastikuse mõistmise ja konstruktiivsuse taotlemisel võiks rohepöörde puhul olla abi kolme täiesti erineva väitluse eristamisest. Nõnda oleks paremini tagatud, et kui väitlus tuliseks läheb, siis vähemasti asja pärast. Kas neile kolmele vaatele ka erinevad eestikeelsed sõnavasted peaks välja mõtlema, seda ma ei tea.”
Postimees: Asko Lõhmus: Mis k****i asi see rohepööre veel on?
Lõpetuseks Kaitseministeeriumi plaanist arutleda kaitsetööstuspargi (laske- ja lahingumoona ning lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmise tööstus) asukoha üle.
Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi avalik väljapanek on ülal 17. oktoobrist 15. novembrini. Selle aja jooksul saab igaüks avaldada arvamust ja esitada ettepanekuid. Arutelud on detsembris. Asukoha valikus on nelja piirkonda: Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Läänemaal Lääne-Nigula vallas ja Pärnumaal Pärnu linnas.
Delfi: Kaitseministeerium hakkab detsembris kohalikega arutama, kuhu rajada kaitsetööstuspark
Sügis süveneb ja valgust aina väheneb. Seetõttu soovime kõigile võimalust veeta õues valgel ajal nii palju aega kui võimalik!
Tasaareng 