Vahel tundub, et kodumaal ja -meedias toimub nõnda palju ning justkui väljaspool meie riigi piire oleks vaid rahu, vaikus ja heaolu. Ilus mõte, kuid tõest siiski eoonide kaugusel. Välismeedia ülevaates leiab viis artiklit, mis käsitlevad erinevaid kaugeid, kuid siiski meid kõiki lähedalt puudutavaid teemasid.
Saša Uhlová kirjutab The Guardianis oma kogemusest Ida-Euroopast pärit alamakstud migrandina Lääne-Euroopas. Saša töötas salaja farmitöölisena Saksamaal, hotelliteenijana Iirimaal ja koduhooldajana Prantsusmaal, paljastades nende nähtamatute töötajate raskeid töötingimusi ja julma ärakasutamist. Uhlová toob esile, kuidas võõrtöölised teevad uskumatult pikki päevi alampalga või sellest veelgi madalama tasu eest, sageli ebainimlikes tingimustes. See on šokeeriv pilguheit inimeste ellu, kelle panus tööandja kasumisse ja ühiskonna toimimisse on hindamatu.
SAŠA UHLOVÁ: “Kes hoiab Euroopa jõukat läänemaailma käigus? Alamakstud, nähtamatud migrandid idast.”
The Conversationis arutleb Richard Denniss, et Elon Musk on teel saamaks maailma esimeseks triljonäriks. Mida tähendab see ühiskonnale? On hämmastav ja isegi murettekitav mõelda, et samal ajal kui miljardid inimesed võitlevad ellujäämise nimel, võib üks inimene omada nii hoomamatutlt suurt varandust. Denniss kutsub üles tõsisele arutelule rikkuse ebavõrdse jaotumise üle ning suunab meid arutlema, kuidas mõjutab meie tulevikku ülirikaste valitsusaeg ning millised on ohud kui otsustusõigus koondub väga väikese hulga inimeste kätte.
RICHARD DENNISS: “Ilmselt saab maailm juba mõne aasta pärast oma esimese triljonäri – kas ühiskond saab sellest kasu või kahju?”
Priyamvada Kowshik toob Mongabay India artiklis esile, kuidas India põllumajanduses kasvab kiiresti plastide kasutamine, eriti multškatete näol. Kuigi see aitab suurendada saagikust ja vähendada umbrohtu, suurendab see mikro- ja nanoplastide hulka mullas, mis ohustab keskkonda. Need plastid lagunevad osakesteks, mis satuvad meie toidulauale ja kahjustavad meie tervist. Kowshik rõhutab tungivalt vajadust leida jätkusuutlikumaid alternatiive enne, kui on liiga hilja.
PRIYAMVADA KOWSHIK: “Plastid põllumajanduses: nähtamatu oht India toidule ja keskkonnale“
CNN teatab, et Namiibia plaanib tappa üle 700 metslooma, sealhulgas elevante, sebrasid ja jõehobusid, et jagada nende liha inimestele, kes kannatavad põua tõttu toidupuuduse all. Selline lahendus loob ohtliku pretsedendi metsloomade väärkasutamisel inimtekkeliste probleemide lahendamiseks. On ängistav mõelda, et need majesteetlikud olendid võivad hukkuda inimeste tekitatud kriiside tõttu inimeste endi toidulaual.
CNN: “Namiibia plaanib põua leevendamiseks mõrvata sadu metsloomi ja jagada liha abivajajatele“
Teadlased on avastanud, et Antarktika Thwaitesi liustik, tuntud ka kui “maailmalõpu liustik”, sulab kiirenevas tempos ja võib olla pöördumatul kokkuvarisemise kursil, teatab CNN. See võib kaasa tuua merepinna tõusu üle 3 meetri, mõjutades rannikualasid üle maailma. Hirmutav äratuskell meile kõigile saamaks aru, et kliimamuutused ei ole kauge tulevik, vaid karm reaalsus juba täna. Uuring rõhutab, et ilma kiirete ja otsustavate sammudeta on planeedi tulevik tõsises ohus.
Siinkohal tõmbame otsad kokku kuni järgmise korrani….kui Thwaitesi meile nii palju aega annab!
Tasaareng 