Sellenädalane meediaülevaade sai valitud väga paljude lugude ja teemade vahelt. Alustame neist, kes võtavad rääkida, mida ja kuidas saaks teha paremini.
Kristel Vilbaste kirjutab nädalalehes Sirp, et looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil. Muuhulgas soovitab Kristel Vilbaste asendada „Raha ruulib looduskaitses“ säästva ja elurikkust toetava looduskaitsega, mille aluspõhimõteteks oleks nii meie põhiseaduse § 5: „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult“ kui ka looduskaitse aluspõhimõte – ettevaatusprintsiip, mis võiks samuti olla põhiseadusesse koos alapunktidega kirja pandud.
KRISTEL VILBASTE: “Looduse kaitse. Lootuse kaitse”
Riigisekretär Taimar Peterkop kirjutas kliimaministeeriumile, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on mitmeid puudujääke ja ebatäpsusi, mis vajavad korrigeerimist. Peterkop märkis, et Pariisi kokkuleppe ja Euroopa Liidu kliimapoliitika aluseks on teaduslikud andmed, mis näitavad, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tempo peab olema kiire, et vältida katastroofilisi tagajärgi, kuid eelnõus puudub piisav teaduslik põhjendus, miks seatud eesmärgid on võrreldes Euroopa Liidu üldise tempoga sedavõrd tagasihoidlikud.
TAIMAR PETERKOP: “Riigisekretär lasi kliimaseaduse eelnõu auklikuks”
Keskkonnaõiguse ekspert ja riigikohtu nõunik Kaarel Relve ning Tallinna halduskohtu kohtunik Pihel Sarv küsivad, kas kliimaseaduse eelnõu viib riigi kohtusse öeldes, et seadusandjal tuleks olla väga teadlik õiguslikest raamidest, mille piires tal on võimalik tegutseda. Kehtestades seaduse, mis neid piire ohtlikult kompab või nendest väljub, peab seadusandja arvestama riskiga, et kohus tunnistab seaduse kehtetuks. Nad rõhutavad ka, et sammuda tuleb õiges suunas. Kuid et eelnõu kliimaeesmärke lugedes tekib kohati kahtlus, kas eelnõu koostajatel on silme ees õige siht.
KAAREL RELVE JA PIHEL SARV: kas kliimaseaduse eelnõu viib riigi kohtusse?
Sel nädalal on tulnud ridamisi lugusid, mis panevad kulmud imestusest selja taha kerkima. Näiteks selgus esmaspäeval, et RMK-le on antud võimalus ise uurida, kas nad siis päriselt rikkusid seadust või mitte müües puitu salajaste kestvuslepingutega valitud ärimeestele alla turuhinna. Riigikontrolli audit selle välja tõi, kuid kummalisel kombel on kliimaministeerium selle info osas täiesti immuunne. Postimees kirjutab Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevasest koosolekust lähemalt.
“RMK sai ise tellida uurimise, kas RMK rikkus seadust või mitte”
On täiesti hämmastav, et kliimaminister justkui ei teagi, kui palju Eestis siis päriselt puid raiutakse. Ministri väljaütlemine, et raiemaht peab olema väiksem kui juurdekasv, sest see on kestliku metsanduse üks põhilisi alustalasid, on suurepärane. 10 miljonit tihumeetrit aastas raiemaht on üle aastase juurdekasvu, mis tähendab, et raiemaht tuleb alla selle tuua.
“YOKO ALENDER jäi kimpu kliimaseaduse numbritega: ma ei tea, mis numbreid nad teile on saatnud!”
Sel nädalal on tõesti kliimaministeeriumist tulnud nii palju jahmatavaid seisukohti, et tuleb nendega jätkata. Nimelt ütlesid kliimaminister Yoko Alender ja taristuminister Vladimir Svet, et eelnõude VTK-d (väljatöötamiskavatsused) on muutunud ebavajalikuks, formaalseks ja koormavaks. Lisaks VTK-de kaotamisele käisid Alender ja Svet välja ka põhiseaduslikkuse analüüsi nõude piiramise ettepaneku. Samas on seadusloomes just VTK-de mittetegemine tihti probleem, sest kuni ei tea suunda, kuhu minna, siis on keeruline selles suunas minna. VTK koostamise käigus aga just suund ja põhimõtted ja vajadused läbi mõeldaksegi.
ALENDER JA SVET: eelnõude VTK-d on muutunud ebavajalikuks, formaalseks ja koormavaks
Siin aga tõmbame otsad kokku ja järgmise korrani! Rõõmu sügise tulemisest ja tähenduslikest suhetest meie ümber.
Tasaareng 