Selle nädala meediaülevaade kukkus parajalt küüniline välja, vabandust. Õnneks on ilm (kahtlaselt) ilus ja pärast lugemist saab teha ühe kosutava jalutuskäigu.
# Pärnu külje alla planeeritav metanoolitehas, et mitte öelda Pärnu uus metanoolitragöödia (jah, on küll must huumor), on klassikaline näide mitmest kummalisest mõttemallist korraga: 1) maagiline välisrahastus tuleb alati vastu võtta – tasuta raha, 2) vääriselupaik on taimede kogum, mille saab üles kaevata ja ümber istutada, 3) loodushoid ja ärikasum käivad käsikäes.
Pärnu metanoolitehas on vaid väike osake suurest mustrist, kus põrkuvad lõputud arendused ja aina lõplikum looduskeskkond. Stiilinäidet taolisest laialt levinud mõttemallist ei pea kaugelt otsima: võite heita pilgu 2. septembri EPL juhtkirjale, millele siinkohal ei viita. Tsiteerides: “Eesti vajab miljardieeskuju ehk tööstusettevõtet, mis ei ole mitte ainult suur investeering, vaid suudab ka sisendada inimestesse usku, et tööstus saab eksisteerida looduse keskel ja meie tagaaias.” …Ehk siis – idülliline “roheenergia keskus” looduse süles. Hmmm.
** Anete Kõlli: Pärnu erilisele metsatükile plaanitakse miljardieurost metanoolitehast. Looduskaitsjad: kas tõesti ei mahu ärihuvid mujale? / Delfi roheportaal
# Puust ja punaseks: miks on looduskaitseseaduse muudatused problemaatilised? ELF võttis selle teema ette ning analüüsi tulemused on murettekitavad. Puupõldude lubamine (mis, muuseas, on seadusevastane – nagu hiljem selgus), võimalus kaitsealasid edaspidigi lagedaks raiuda, 30%-line kaitsealade suuruse lagi (ja kus on üldsegi meri?), rohepesumaiguline püsimetsanduse nõuete leevendamine, huvigruppide tõrjumine otsustusprotsessidest ja inimeste kodumetsade kaitse teema väljajätmine… eestlane metsarahvas?
** Eestimaa Looduse Fond: Ülevaade: mis teeb plaanitava metsa- ja looduskaitseseaduse muudatuse loodusvaenulikuks
# Bulgakovi Meistris ja Margaritas läksid sündmused Wolandi ja tema saadikute kaasabil nõnda jaburaks, et nii mõnigi ontlik tegelane lõpetas psühhiaatriahaigla ust kraapides – laske mind sisse, maailm on hulluks läinud! Sarnane painutatud reaalsus ja kohati skisofreeniline ogar-agarus peegeldub juba pikemat aega RMK tegevustes. Piir mõistlikkuse ja mõistetamatuse vahel on muutunud päris häguseks. Traagiliseks teeb asja see, et tegu pole kellegi eralõbu, vaid riigi tasemel käkkidega. Head isu!
** Kadri Ibrus: Enne rikume, siis taastame? RMK jätkab planeeritava kaitseala servas kraavidega kuivendamist / Delfi roheportaal
# Mart Pukk kirjutab Päevalehes riigi haprast reaalsusest, mida püütakse küll vahukoore-lubadustega ilustada, aga kaua selline fassaad ilmselt ei püsi. Lohutus või mitte, aga me pole selles supis üksi – ikka koos muu maailmaga. Omaette miniauhinna võiks anda loo pealkirja eest, mis kahtlemata tõmbab õhinapõhiseid fosforifänne, jättes nad lõpuks marineerima kainestava terviktsitaadiga: “Eestis on fosforiiti lausa lademes, äkki peaks seda maailma päästmise nimel kaevandama hakkama. Maailma lõpp lükkuks mõneks ajaks edasi, aga praegust tehnoloogiat kasutades sooritaks Eesti enesetapu.”
** Mart Pukk: Eestis on fosforiiti lausa lademes, äkki peaks seda maailma päästmise nimel kaevandama hakkama / EPL
# Ja lõpetuseks – kahju, et seda ühte teemat ikka ja jälle korrutama peab, aga natuke raske on pealt vaadata, kuidas Võrtsjärve ääres läheb taaskord lahti iga-aastane väljasureva angerja festival. Kriitilise arvukusega liiki pannakse supipotti, grillitakse, müüakse kallerdise sees jne. Üritus on küll pealtnäha lõbus ja Justament laulab, aga mida siin tegelikult tähistada on?
** Farištamo Eller: Kas angerjas ikka peab pidu? / Sakala
Tasaareng 