Imeilus augusti lõpp, kas pole? Meie meediaülevaade on ka ilus, sest targad inimesed on taas nii häid mõtteid kirja pannud! (lingid kommentaarides)
Tasaarengu-sugemetega visionäär Gunter Pauli käis (jälle) Eestis külas, imetles Supilinna uulitsaid ja Mihkel Kunnuse taburetti ning jagas asjalikke mõtteid. Läbi kumas haridusega seotud joon, mis tegelikult tõuseb mitmes selle nädala artiklis esile – pole ka ime, sest kooli algus terendab. Keskkonna ja inimese pärast muretsev Gunter paneb intervjuus lugejatele südamele, et ilmselt hakkavad seda meie poolt kokku keedetud probleemide suppi helpima just meie lapsed. See on juba iseenesest traagiline, sest väga raske on tunnistada, et järeltulevatele põlvedele jääb elamiseks kehvem maailm kui oli vanematel. Veel traagilisem on see, et lapsi ei valmistata tulevaks kriisiks ette. See omakorda tekitab noortes abitusetunde, mis kulmineerub eskapismi, depressiooni ja lootusetusega. Gunter sudib, et äkki võtaks ennast kätte, vaataks reaalsusele otsa ja hakkaks tegutsema.
* FOOKUS ⟩ Gunter Pauli: tuhandest väikesest sammust saab kokku revolutsioon / Postimees
Teokoja liige Lauri Põld jätkab seda teemat Sirbi veergudel ja ütleb otse, et vajame paradigmamuutust koolihariduses. Siiani on kooliharidus olnud orienteeritud valdavalt kasvumentaliteedile ja konkurentsile, lähtudes “kiiremini-kõrgemale-kaugemale” deviisist. Arusaadav, tööturg on karm ja kuidagi peab ju ära elama. Teisalt hakkab aina süvenevate kobarkriiside valguses kohale jõudma tõsiasi, et see mudel ei ole jätkusuutlik. Kliimamuutus, ökosüsteemide hävimine, reostus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus ja julgeolekukriis ei kao kuhugi, vaid hoopis süvenevad. Selleks, et nende probleemidega tegeleda, vajame inimesi, kes on koostööaltid, empaatilised, vastutustundlikud, loovad ja samas süsteemsed. Need teadmised võiks olla hariduses kesksel kohal, sest muutuv maailm ei oota meid järele.
* Haridus vajab paradigma muutust! / Sirp
Ja nüüd natuke positiivsemal noodil ka – muutus on võimalik! Obinitsa külakeskuses alustab sel aastal Setomaa kooli alla kuuluv klass, mille õpilased saavad õppida kodu lähedal. See suund lõhub koolide tsentraliseerimise trendi, mis sunnib õpilasi pikki maad kooli rändama ning monokultuuristab maakohtade õppekogukondi. Asukoht kogukonnamajas integreerib õpilased küla igapäevaellu, sest käe-jala juures on võimalikud lisa-õppekohad ning looduskeskkond. Hoiame Obinitsa pisikestele ja suurematele pöialt!
* Me ei sõiduta lapsi sinna, kus on kool, vaid avame klassi seal, kus on vajadus / Maaleht
Rääkides põlvkondade vastutusest võiks läbi lugeda ka Tiit Lepasaare ausa ja ilustamata artikli meie tulevikuväljavaadetest. Tiit räägib taas välja lihtsa tõe: “Ressursside kasvava tarbimisega on otseselt seotud veel üks kriis – keskkonnakriis. Kliimasoojenemine on keskkonnakriisi üks aspekte. Väheneb bioloogilne mitmekesisus – aina rohkem taime-ja loomaliike sureb välja, sest me võtame neilt eluruumi, meie keskkond reostub. Selle põhjuseks on meie lineaarne, lõpmatul kasvul põhinev majandus.” Öeldakse, et kordamine on tarkuse ema ja ilmselt peab seda sõnumit edastama veel tuhandeid kordi, et see kohale jõuaks. Teine küsimus on, mis saab edasi. Kas tuleb verine revolutsioon või koostööl põhinev ühiskondade muutus? Tahaks loota, et seekord läheb teisiti ja suudame oma erimeelsused parema homse nimel seljatada.
Ja lõpetuseks positiivsed uudised Poolast, mis jällegi annab lootust, et rahumeelne ja meeldiv muutus on võimalik. Meie usina teo Riinu Lepa poolt doktoritööna käsitletav tööaja vähendamise teema on kõlapinda saanud Läänemere-naaberriigis Poolas, kus valitsus plaanib sisse viia lühendatud töönädala. Kui see peaks õnnestuma, siis võiks see eeskuju hakata laiemalt levima. Jälgime seda arengut suure põnevusega!
* Kas seitse tundi või neli päeva? Poola valitsus kavatseb lühendada töönädala pikkust / Delfi
Tasaareng 