Suve lõpp on lähenemas ning õhus on juba tunda sügise esimesi märke. Õunadki saavad valmis ja moosipotid on paljudes kodudes podisemas. Lapsed ootavad innukalt (või siis mitte nii väga innukalt!?) kooli algust. Möödus üks järjekordne tähtpäev, mis meenutab vabadust ja seenemetsad on seeni täis. Nii podiseb tasasel tulel ka meie meediaülevaade. Eelmise ja tänase meediaülevaate vahele on jäänud mitu nädalat, alljärgnevast peame aga tõdema, et maailma suund on endiselt sama – suurt ja vajalikku muutust pole toimunud, kuid viis eriilmelist artiklit võtame siin kokku küll.
Farištamo Eller kritiseerib teravalt meie pimedat keskendumist rahalisele kasule looduse arvelt. Artikkel toob esile, kuidas lühinägelik loodusressursside kasutamine on viinud meid kliimakriisini. Tema sõnul tuleb lahti saada illusioonist, et loodus on ammendamatu ressurss, mida saab lõputult ekspluateerida. See on meeldetuletus, et keskkonnaga seotud küsimused on rohkem kui lihtsalt majanduslikud kaalutlused, need on eksistentsiaalsed.
Ekspluateerime loodust, silmad pärani kinni, kõrvus üksnes rahatähtede krabin
Müürileht tutvustab, kuidas konfliktide lahendamine kogukondlikul tasandil võib tugevdada sidusust ja usaldust ühiskonnas. Artiklis rõhutatakse, et selline lähenemine ei keskendu karistamisele, vaid suhete taastamisele ja õiguste heastamisele, mis viib terviklikuma ja vastupidavama kogukonnani. “Eestis peamiselt taastava õiguse nime all tuntud taastav lähenemine pole pelgalt meetod või tööriist, vaid eeskätt mõtteviis, millele toetudes läheneda konfliktidele ja õigusrikkumistele.”
Taastav lähenemine. Konfliktide lahendamisest kogukondliku sidususeni
Heidame pilgu linnaplaneerimisele läbi naiste kogemuste prisma. Feministeeriumis avaldatud artikkel uurib, kuidas linnad ja tänavaruum ei vasta sageli naiste vajadustele, olles täis takistusi ja ohtusid. Linnaruumi kujundamine peab arvestama kõigi elanike, mitte ainult normiks peetavate gruppide vajadusi, et tagada turvaline ja ligipääsetav keskkond. “Metallist pingid tuuletõmbusega ootepaviljonides, laiad praod tänavakivide vahel või poe sissepääsu ees olevas restis, kraanikausside puudumine tualettruumides, pime park maja lähedal ning halvasti hooldatud kõnniteed võivad küll mõne inimese jaoks tunduda pisiasjadena, ent naiste elu muudavad need tihti väga ebamugavaks, kui mitte lausa ohtlikuks.”
Tänav kui takistusrada ehk Milline linn sobib naistele
Fridays For Future Eesti aktivist Kertu Birgit Anton kritiseerib ERR-is kliimaseaduse eelnõu, mis tema sõnul süvendab kliimakriisi selle asemel, et seda lahendada. Artiklis rõhutatakse, et kliimakindla majanduse poole liikumiseks on vaja ulatuslikke ja kiireid muutusi, mitte kosmeetilisi muudatusi, mis vaid lükkavad probleemi edasi tulevastele põlvedele. “Maa planetaarsetesse piiridesse mahtumiseks peame oma toimimist, sealhulgas majandust, muutma ulatuslikult.”
Kertu Birgit Anton: kliimakriisi süvendades kliimakindla majanduse poole?
Lõpetuseks, ajakirjas Muusika avaldatud artikkel käsitleb, kuidas kunst ja kliimaaktivism võivad ühendada jõud, et juhtida tähelepanu kliimakriisile. Kunst on võimas vahend emotsioonide ja sõnumite edastamiseks, ning see artikkel uurib, kuidas looming on oluline liitlane keskkonnakaitse liikumistes. “Kui kellelgi kaob rahvamassis laps, ei paneks ilmselt keegi talle pahaks, kui ta paanikas läheb kontserdilavale, haarab mikrofoni ja hõikab oma last. Miks on aga nii keeruline leppida sõnumiga, et kunstiteose väärtus lakkab olemast, kui lõpeb elu Maal?”
Tasaareng 