Viimases Sirbis kirjutavad Lona Päll ja Aet Annist rohepöördega kaasnevatest muutustest, millele kipuvad jalgu jääma nii kohalikud eripärad kui ka loomuomane mõistlik ja jätkusuutlik eluviis. Kuidas toimida nii, et muutus ei käiks üle pea neil, keda see enim mõjutab?
Lõik artiklist: “Meie uuring näitas selgelt, kuidas rohepööre on praktiline, toimetulekuga seostuv küsimus, eriti tugevalt on toimetuleku küsimus oodatult esil maapiirkondades, kus keskkonnahoidlike valikute tegemine sõltub rohkem ümbritsevatest oludest. Intervjueeritavate jaoks olid energeetika valdkonna puhul näiteks tähtsaimateks küsimusteks: kuidas muutub elektri hind? Kuidas uus elektritaristu seostub kohaliku elektrivõrgu ja tarbimisega? Kas võrguga liitumine ja võrku müümine muutuvad lihtsamaks? Väga tähtsate küsimustena tõusid esile varustuskindlus ja iseseisvus just saartel, seda võimendas 2022. aasta detsembri talvetorm ja selle põhjustatud pikaajalised elektrikatkestused. Taastuvenergiale üleminek ei seostunud intervjueeritavate jaoks tingimata piirkondliku varustuskindluse või sõltumatusega, nagu üks 40ndates aastates intervjueeritav tabavalt märkis: „Päikesepaneeli tootmistsükkel teeb ringi ümber maakera, puu oma ei tee.“ Võib väita, et uusi energiataristu arendusi, nt tuulepargid, ei nähta kohalikes oludes kasulikuna või nähakse neid maastikku ja oludesse sobimatuna.”
Tasaareng 